Kokkuvõte

Ema ja isa mõjutavad oma lapsi üpris sarnasel moel ja vanemlik soojus, hoolitsus ja lähedus on seotud positiivse tulemusega lapse arengus, ükskõik kas hooldaja on ema või isa.

Isa isiklikud iseloomujooned ei olegi nii tähtsad kui isa-lapse vahelise suhte tunnused. Samamoodi ei ole isa ja lapse koosveedetud aja kogus nii tähtis, kui on see, mida nad selle koosveedetud aja jooksul teevad ja kuidas nad omavahelisi suhteid hindavad. Samas pole ka omavahelised suhted nii tähtsad kui perekonna kontekst. Positiivne isa-lapse suhe ilmneb tõenäolisemalt siis, kui isa suhe oma partneri ja ka teiste lastega loob hea perekonnakonteksti.

Ei tohi unustada, et isal on peres mitmeid rolle ja edu kõikides nendes rollides mõjutab viisi, kuidas ta mõjutab oma laste arengut ja nende kohanemist. Isal on lastele kasutoov mõju, kui tal on kõikide lastega positiivne suhe, kui ta on asjatundlik ja rahulolev oma töös, kui tal on edukas ja toetav partner, jne.

Isa roll sõltub ka ühiskonna kultuurilistest vaadetest. 1950.aastail oodati isast eelkõige mehelikkuse edasiandjat, tänapäeval on soorollide paindlikkus tähtsam. Lapse arengu osas edukas isa on see, kelle tegevus vastab kultuuri- ja perekonnakonteksti nõuetele.