Isa ja koolilaps
5-6-aastased lapsed hakkavad saama suurel määral kogemusi sotsiaalsest olukorrast väljaspool kodu ja otsest naabrust. See, kuidas nad seda olukorda tajuvad, sõltub jällegi vanema ja lapse suhtest. Väike koolilaps paneb end ja oma suhteid sõpradega pidevalt proovile ja õpib reegleid ja struktuure, mis valitsevad kodust väljas. Sel ajal saab ta tohutul määral uusi kogemusi. Positiivse osalusega isa tugi mõjutab tugevalt lapse emotsionaalset turvalisust, enesekindlust ja kohanemist uute intellektuaalsete, füüsiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega. Aktiivsete, hoolitsevate ja pühendunud isade lapsed on üldiselt edukamad akadeemilistes, spordiga seonduvates ja sotsiaalsetes pürgimustes ning neil on kõrgem enesehinnang kui neil, kes on isast eraldatud.
Kognitiivne areng
Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed, eriti poisid, kellel on hoolivad ja osavõtlikud isad, on kognitiivselt eelisolukorras. Uurija Radin leidis, et poiste IQ testide tulemused on otseselt seotud nende isa hoolitsusega. Isa seotus arendab eriti selliseid oskusi nagu arvutamine ja lugemine. Suure isaosalusega poiste hinded koolis on paremad ja nende akadeemiliste saavutuste tase ühe aasta võtta oodatust kõrgem.
Isa puudumine
Isa puudumine mõjub halvasti nii poiste kui tüdrukute arengule, kuid isaasendajaga kodudes kasvanud lastel ei ole arengus mahajäämisi. Eriti suured mahajäämised arengus on neil lastel, kes jäid isast ilma enne teist eluaastat. Isa puudumisel on suurem halb mõju poistele kui tüdrukutele, kuid isa kohalolek mõjub tüdrukute kognitiivsele arengule sama hästi kui poiste omale. Liigne hoolitsus toob siin aga kasu asemel kahju, sest võimekuse asemel võib tekkida sõltuvus.
Akadeemilised saavutused
Isa osalus annab panuse ka lapse akadeemilise võimekuse arengule. Otsest mõju on täheldatud selliste ülesannete puhul, mis sisaldavad pidevat edu, ja sellistes, kus edu vaheldub ebaeduga. Vanemate lahutamisel langevad kolmandiku laste akadeemilised saavutused. Poiste puhul annab isa hoolitsus paremaid tulemusi grammatikas ja matemaatikas, tüdrukutel aga lugemisel.
Varases arengus on isa osalus otseselt seotud poiste arenguga, sest poisid jäljendavad isa tegevust ning arendavad sellega oma probleemi lahendamise võimeid ja intellekti. Tüdrukute intellektile on rohkem vajalik isa lähedus ja mõõdukas emotsionaalne distants. Tüdrukud, kes kogevad rohket isahoolitsust suudavad tõenäolisemalt täiskasvanuna oma intellektuaalseid võimeid maksimaalselt ära kasutada.
Kooliga kohanemine
Koolis on enamus õpetajaid naised ja kui kodus ei ole isa, kes väärtustaks haridust, võib poiss hakata akadeemilisi saavutusi pidama naiste pärusmaaks. Isa toetus esimestel aastatel on määrava tähtsusega selles, et poiss õpiks õpinguid tähtsaks pidama.
Ka probleemsetel lastel on koolis hakkama saamiseks isa toetus hädavajalik. Uuringud näitavad, et hüperaktiivsed lapsed peavad isa palju tähtsamaks kui ema ja isa toetus aitab nii sellistel poistel kui tüdrukutel koolis kohaneda. Näiteks need lapsed, kel oli esimeses klassis probleeme, saavutasid teises klassis, kui isa nendega rohkem tegeles, paremaid tulemusi. Uuringud näitavad veel, et emadel on hüperaktiivsete lastega palju raskem hakkama saada kui isadel.
Kuigi isa osalus ei väldi kõiki probleeme koolis, siis on lähedase isasuhtega lastel eelisi paremini hakkama saamise osas.
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Lapsevanema ja lapse vaheline mäng on aluseks sellele, kuidas laps õpib teiste inimestega suhtlema. See on vahend lapse positiivseks emotsionaalseks arenguks. Emotsionaalne väljendumisvõime on aga aluseks headele suhetele omavanustega. Isa roll lapse emotsionaalses arengus on sama tähtis kui ema oma. Isa võime olla lapse algatusele vastutulev on tihedalt seotud lapse populaarsusega. Siin on kõige aluseks vastastikune võta-ja-anna mäng. Kui isa on domineeriv ja kontrolliv, ei õpi laps efektiivseid sotsiaalseid oskusi.
Ka lapse moraalses arengus on vanematel oluline osa. Igapäevased perekonnasisesed otsused mõjutavad lapse moraalsust tugevalt. Isa, kes on suure osalusega, soodustab lapse enesekontrolli ja vastutustundlikkust. Oma moraalse käitumisega on isa eeskujuks lapse moraalsele käitumisele. Need inimesed, kellel on olnud hoolitsev isa, on täiskasvanuna tõenäoliselt tolerantsemad ja mõistvamad kui isata kasvanud inimesed.