kaks eelnõud sooseaduse juures: selliseid asju kavandasid meile soopumba juures asuvad neiukesed
Tööandja poolt kogumisele kuuluvate soopõhiste tööalaste statistiliste andmete kogumise kord ja ulatus
Määrus kehtestatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lg 2 alusel.
§ 1. Tööandja, kellel on töösuhe vähemalt 5 isikuga, on kohustatud pidama ja säilitama oma töötajate kohta aruandlust, mis vajadusel võimaldab asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.
§ 2. Soopõhine andmekogumine ja -esitus tähendab kohustust koguda ja süstematiseerida andmeid eraldi naistöötajate ja meestöötajate lõikes.
§ 3. Kogutavad andmed
Tööandja peab soopõhiselt koguma järgmisi andmeid:
(1) töötajate struktuur
1) vanusegruppide lõikes
2) hariduse lõikes
3) ameti- või kutsealade lõikes
4) ametikohtade lõikes
5) töötatud aja järgi (täis- ja osalise tööajaga töötajad)
6) töösuhte liigi järgi (töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad isikud ning tööettevõtu lepinguga töötavad isikud)
7) staaž
(2) palgaandmed
brutopalk ameti- või kutseala ja ametikoha lõikes
minimaalpalk
lisatasu
(3) Tööaeg
paindliku tööajaga töötavate töötajate (osaajaga töö, jagatud tööaeg jne) arv
2) lapsehoolduspuhkusele läinud isikute arv ja puhkusel oldud aeg
3) ületunnitööd
(4) Töötajate edutamine ning koolitus- ja karjäärivõimalused
koolitust saanud isikute arv
ametialaselt edutatud isikute arv
(5) Töötajate tööalane liikumine
1) ametist lahkumine
2) ametisse tulek
3) koondamised
4) vabadele töökohtadele kandideerinud isikud.
§ 4. Andmete säilitamine
Tööandja peab määruses nimetatud andmeid säilitama pidevalt vähemalt kolme viimase aasta lõikes.
§ 5. Juurdepääsu võimaldamine andmetele
Juurdepääs peab olema tagatud arvulistele andmetele viisil, mis võimaldavad nende edasist kvantitatiivset töötlemist.
§ 6. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. aastal.
Juhan Parts, peaminister
Marko Pomerants, sotsiaalminister
Heiki Loot, riigisekretär
Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste poolt kogutavate andmete loetelu ja kogumise kord
Määrus kehtestatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 3 alusel.
§ 1 Riiklike, piirkondlike, institutsionaalsete strateegiate, poliitikate ja tegevuskavade planeerimine ja elluviimine peab toetuma naiste ja meeste tegeliku olukorra analüüsile.
§ 2 Naiste ja meeste olukorra analüüsimisel eri eluvaldkondades tuleb andmekogumise ja –esituse puhul koguda ja süstematiseerida andmeid eraldi naiste ja meeste lõikes.
§ 3 Riiklike poliitikate, tegevuskavade ja programmide hindamisel tuleb arvestada nende mõju kahele suurimale sotsiaalsele grupile – naistele ja meestele.
§ 4 Kohustatud asutused peavad koguma andmeid, mis iseloomustavad nende poolt soolise ebavõrdsuse kaotamiseks kasutusele võetud meetmeid ja meetmete efektiivsust.
§ 5 Kogutavad andmed puudutavad järgnevaid valdkondi:
Osalemine poliitiliste otsuste tegemisel
Osalemine arengukavade väljatöötamisel ja elluviimisel
Juurdepääs projektidele, programmidele ja toetustele
Tegutsemine eraettevõtjatena
Täiend-, ümberõppes osalemine
Juurdepääs tervishoiu- ja meditsiiniteenustele
Lastehoiuteenuste kasutamine
Elutingimused, kodutus
§ 5 Loetelu indikaatoritest andmete kogumise kohustuse täitmiseks haldus- ja vastutusalade lõikes. Indikaatorite loetelu
Näiteks:
Sooline suhe munitsipaal- ja muudes omavalitsustes
kohaliku ja rohujuurte tasandi ettevõtlike inimeste sooline kuuluvus
Sooline esindatus kõrgtaseme majanduslikus otsusetegemises
Koolist väljalangemise põhjused
Õpetajate palgatase soo järgi
Naiste ja meeste juurdepääs täienduskoolitusprogrammidele
Talude seisukord vastavalt leibkonnapea soole
Tasustamata töö perefarmis või -ettevõttes
Osaajaline või hooajatöö
Naiste ja meeste tegevused ja palgatase põllumajanduses
Madala sissetulekuga piirkondade elanikele antud ärilaenud ja nende väärtus soo alusel
Ühistranspordi kasutamine juurdepääsuks teenustele
Eluaseme kättesaadavus
maja hinna suhe sissetulekusse
rendi suhe sissetulekusse
investeeringud eluasemesse
Kodutus ja kodutuse põhjused
§ 6 Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 01. jaanuaril 2005. aastal.
Marko Pomerants, sotsiaalminister
Maarja Mändmaa, kantsler





