Tegevused, harjutused ja mängud motoorse häire puhul
Mare Leino
www.zone.ee/halt

ATH lapsel võib täheldada probleeme motoorikaga. Motoorne häire on kehaline häire, mis ennekõike mõjutab käe ja silma koostööd, väljendudes koordineerimata ja kohmakate liigutustena; laps pillab, määrib ja lõhub esemeid, ta komistab ja kukub kergesti ning tal on raskusi nööpide ning kingapaelte kinnitamisega. Võib ka ensineda tasakaaluhäireid ja nõrkust ning mõningate liigutuste õppimine ja toimingute; näiteks kääridega lõikamine, pliiatsi hoidmine jne. võivad olla raskendatud. Lapsel puudub liigutuste sujuvus, mistõttu on tal raske näiteks ootamatult seisma jääda ning muuta liikumissuunda.

 

Harrastustena on väga kasulikud nt ravivõimlemine, ratsutamine, ujumine, kuid jalgrattaga sõit, suusatamine, uisutamine ning hüppenööriga hüppamine võivad ATH lapsele olla ületamatud.

 

Väga kasulik on joonistamine. See toetab lapse tähelepanuvõimet – rütmilised liigutused arendavad silma ning käe koostööd. Parem oleks vesivärvidega joonistamine, sest täpsete detailide joonistamine on motoorika häire puhul raskendatud. Lapsele tuleks anda alati tugevamaid materjale nt. joonistamiseks paksem paber, sest õhuke paber kipub kohmakate käte all purunema.

 

Püsimatule lapsele võivad suureks abiks olla mängud aeglusrekordile. Iga tegevuse juures peaks olema nn rekordite tabel, kus on kirjas kuupäev ja tegevuse kestvus. (eesmärgiks on igasuguse kannatlikkust nõudva soorituse aega võimalikult pikendada)

Põrandal silmad kinni lamades vaikse muusika kuulamine nii kaua kui laps suudab;

Oma südamelöökide loendamine minuti jooksul. Istuda vaikselt, silmad kinni, käed süles. Märguande peale hakata oma südamelööke jälgima ja loendama (aitab kaasa keskendumisele);

Keha mingi asendi säilitamine võimalikult kaua (keerukuju);

Laps keerab oma keha matil aeglaselt, keeramist seejuures pidevalt aeglustades;

Küünlatule jälgimine rätsepistes istudes nii kaua kui võimalik;

Punktiirjoone vedamine paberile või tahvlile nii aeglaselt kui võimalik;

Lindilt jutu kuulamine ning selle detailne ümberjutustamine;

Keksukasti joonistada mitmesugused meelepärased sümbolid (lill, auto, päike vms). laps hüppab ja pärast paneb paberile kirja, kuhu ja mis järjekorras ta hüppas;

Peeglimäng (üks teeb ette, laps teeb järgi).

Etteantud teksti arvuti või kirjutusmasinaga trükkimine nii täpselt kui võimalik;

Pildi hoolikas vaatlemine ning hiljem selle detailne kirjeldamine;

Sõnade hääldamine häälikute kaupa;

Erinevate ilmete (üllatus, viha, rõõm) esilemanamine, ka peegli ees;

Erinevate häälte ja helide tuvastamine muusikapala kuulates;

Muusika kuulamine ja sellega koos liikumine: aeglaselt, vaikselt, kiiresti, “väiksena”, “suurena” ning muusikast tulenevate fantaasiate välja mängimine või joonistamine;

Seinal olevate esemete piirjoonte joonistamine taskulambivalgusega;

Igasugused pallipõrgatamise mängud;

Häälte kuulamine ja tuvastamine looduses;

Vaikuse kuulamine