Püsimatule lapsele võivad suureks abiks olla mängud aeglusrekordile. Iga tegevuse juures peaks olema nn rekordite tabel, kus on kirjas kuupäev ja tegevuse kestvus. (eesmärgiks on igasuguse kannatlikkust nõudva soorituse aega võimalikult pikendada)

Põrandal silmad kinni lamades vaikse muusika kuulamine nii kaua kui laps suudab;

Oma südamelöökide loendamine minuti jooksul. Istuda vaikselt, silmad kinni, käed süles. Märguande peale hakata oma südamelööke jälgima ja loendama (aitab kaasa keskendumisele);

Keha mingi asendi säilitamine võimalikult kaua (keerukuju);

Laps keerab oma keha matil aeglaselt, keeramist seejuures pidevalt aeglustades;

Küünlatule jälgimine rätsepistes istudes nii kaua kui võimalik;

Punktiirjoone vedamine paberile või tahvlile nii aeglaselt kui võimalik;

Lindilt jutu kuulamine ning selle detailne ümberjutustamine;

Keksukasti joonistada mitmesugused meelepärased sümbolid (lill, auto, päike vms). laps hüppab ja pärast paneb paberile kirja, kuhu ja mis järjekorras ta hüppas;

Peeglimäng (üks teeb ette, laps teeb järgi).

Etteantud teksti arvuti või kirjutusmasinaga trükkimine nii täpselt kui võimalik;

Pildi hoolikas vaatlemine ning hiljem selle detailne kirjeldamine;

Sõnade hääldamine häälikute kaupa;

Erinevate ilmete (üllatus, viha, rõõm) esilemanamine, ka peegli ees;

Erinevate häälte ja helide tuvastamine muusikapala kuulates;

Muusika kuulamine ja sellega koos liikumine: aeglaselt, vaikselt, kiiresti, “väiksena”, “suurena” ning muusikast tulenevate fantaasiate välja mängimine või joonistamine;

Seinal olevate esemete piirjoonte joonistamine taskulambivalgusega;

Igasugused pallipõrgatamise mängud;

Häälte kuulamine ja tuvastamine looduses;

Vaikuse kuulamine