Kuidas ära tunda depressiivset last?
www.eluliin.ee

·         tal esineb sageli põhjuseta iiveldustundeid, kehalist valu (sageli kõhuvalu), väsimust, nõrkust;
·         ta on peaaegu alati kurvameelne, endassetõmbunud, ka siis kui kõik läheb hästi;
·         ta muretseb (vahest liialt) selle pärast, et keegi võib ahistada, lüüa, viga teha või juhtub midagi muud halba;
·         alatasa vaevab teda väärtusetuse või süütunne; ta on teistest lastest enam ärevil või murelik;
·         ta naeratab vähem kui varem;
·         ta on pahur, ei suudda end vaos hoida, reageerib üle;
·         ta on arg - puudub julgus suhete loomisel, otsuste tegemisel;
·         sõprade ja huvide ring on vähenenud;
·         tal on pisarad on kerged tulema;
·         ta käitub tõrksalt/trotslikult;
·         ta on agressiivne, kangekaelne, äkiliste meeleolumuutustega või hoopis endassetõmbunud;
·         ta ei arvestata teistega, rikub korda ja eetikat;
·         ta vannub, ropendab, narrib teisi, on agressiivne endast nõrgemate suhtes;
·         on julm loomade, lindude, putukate, nooremate ja vanurite vastu;
·         laps hulgub, eelistab endast nooremate seltskonda;
·         tal on (vanemate arvates) halvad sõbrad;
·         ta jookseb kodust ära, keeldub kooli minekust;
·         keeldub vanemate ja õpetajatega koostööst, arsti ja psühholoogi abist, on sõnakuulmatu kodus ja koolis;
·         lõhub sihilikult teistele kuuluvaid asju;
·         pistab tahtlikult midagi põlema ja tekitab tulekahju;
·         õppimisel esinevad süvenemisraskused ja väsib kiiresti;
·         tunneb end harva mõnusalt;
·         esinevad seletamatud muutused söömises ja magamises;
·         tavaliselt on ta endast halval arvamusel, teda piinavad mitmesugused süütunded;
·         õpiedukuses jääb teistest maha;
·         tema kontsentratsioonivõime on langenud, sageli hajameelne
·         spetsiifilised lugemis- või kirjutamishäired normaalse intellektiga lastel;
·         tal on konfliktid õpetajatega, kes pole leidnud aega, tahtmist või võimalust olukorra teadvustamiseks, maandamiseks;
·         ta on enesetapu eesmärgil juba tablette võtnud (või on mõnel muul viisil ennastvigastavalt käitunud)
·         ta ei huvitu mänguasjadest ega oska aktiivselt mängida;
·         ta ei suuda üle saada mõne inimese kaotusest või surmast;
·         tal on pidev mure oma keha või väljanägemise pärast;
·         tal on pidevalt väärtusetuse mõtted / tunded, et keegi ei armasta
·         tal puudub huvi asjade ja tegevuse vastu, mis varem huvitasid;
·         ta väldib sõpru, tuttavaid ja pereliikmeid;
·         ta fantaseerib liigselt, mistõttu paljud asjad jäävad tegemata;
·         ta tunneb, et eluga on raske toime tulla, kui mitte võimatu;
·         ta kuuleb hääli, mis räägivad temast või temaga;
·         ta ei hooli millestki, on laisk ja alanenud tähelepanuga;
·         ta ei suuda rahulikult ühe koha peal istuda, või koondada oma tähelepanu;
·         tal on pidev pesemisvajadus (ebameeldivuste vältimiseks);
·         tema mõtted sööstavad läbi pea nii kiiresti, et ta ei suuda neid jälgida;
·         ta tarvitab alkoholi või narkootilisi aineid;
·         tal on kujunenud sõltuvus mänguautomaatidest, arvutimängudest, hasartmängudest (mängurlus);
·         ta on sisse murdnud autodesse, korteritesse, kontoritesse;
·         ta on julm ja vägivaldne nõrgemate vastu;
·         ta sunnib seksuaalvahekorda endast nõrgemaid, vägistab;
·         tal on seksuaalselt lodev käitumine;
·         ta ei saa teiste lastega läbi;
·         ta algatab tihti kaklusi, kasutab relva, tunneb rahulolu ohvri valust või kehavigastusest;
·         ta satub kergesti kaklusesse;
·         ta on sageli narritud, kergesti haavuv;
·         tal on pidev üksildustunne, klammerdumine temast hoolivate täiskasvanute külge;
·         ta ei suuda emast lahkuda, igatseb hellitusi;
·         ta ei tunne ennast süüdlasena, ka siis kui oleks põhjust;
·         tal võivad tekkida ebamäärased mõtted surmast, seejärel elutüdimusmõtted, mis võivad viia enesetapukatseteni;
·         tal on surmamõtted, räägib tihti surmast;
·         ta tegutseb mõtlematult, otsib eluohtlikke olukordi.

Käitumishäired tulenevad lapse püüdest toime tulla tema jaoks vaenuliku keskkonnaga, omada midagi, mis samastaks, mis seostaks teda jõukuse ja eduga.