Depressioon ja NOORUK
www.elf.ee


Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja
muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla
mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega,
iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja
stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks
vajalikus oskused ja kogemused tal aga puuduvad.



Katsumused, mis võivad noort tabada

·       rahulolematus oma välimusega

·       pettumine sõbras

·       armusuhte purunemine

·       negatiivne seksuaalne kogemus

·       rasedus

·       kuulumine seksuaalvähemuse hulka

·       võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega

·       pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt

·       konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel

·       pinged perekonnas

·       rahapuudus

·        soov olla üliedukas

·       seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald

·       probleemid koolis

·       lähedase inimese kaotus

·       mure oma tuleviku pärast



Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõukäivad
ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku
sügavusega kurvameelsus.



Kui rohkem kui kahe nädala keskel on püsinud

·       Alanenud meeleolu

·       huvide ja elurõõmu kadumine

·       energia vähenemine

siis võib olla tegemist depressiooniga.



Märgid, mis näitavad, et noorel inimesel võib olla depressioon



Noor

·       kõhnub või tüseneb märgatavalt

·       sööd endisega võrreldes väga vähe või väga palju

·       kaebab pea- või kõhuvalu

·       kaebab pidevat väsimust

·       on apaatne

·       ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu

·       magab palju rohkem või vähem kui tavaliselt

·       ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksiolemist

·       ei tunne enam huvi varem rõõmu pakkunud tegevuse vastu

·       on kodus vaikne ja tagasitõmbunud

·       on kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvav ja solvuv

·       on sageli nutune

·       ei suuda keskenduda

·       ei suuda asju meelde jätta

·       ei suuda otsustusi vastu võtta

·       tarbib alkoholi või uimasteid

·       muutub füüsiliselt või verbaalselt agressiivseks

·       kaotab ohutunde või riskeerib meelega

·       kõneleb, tegutseb, reageerib aeglasemalt kui varem

·       väljendab oma väärtusetust

·       räägib oma tuleviku puudumisest

·       räägib oma soovist surra

·       jagab laiali oma asju

·       omandab ohtlikke aineid (unerohi)



Ravimata jäänud depressioon võib viia koolist väljalangemiseni,
toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt
sageli kahjuks ka enesetapuni.



Depressioonil ei ole ühes põhjust



Depressiooni võivad põhjustada tugev stress ja lahendamata probleemid, kuid
ka organismis toimuvad keemilised ja hormonaalsed protsessid. Haigused,
dieet, ravimid ja alkohol võivad häirida organismi keemilist tasakaalu ja
põhjustada depressiooni. Kalduvus depressiooniks võib olla ka pärilik.
Tähtsam kui haiguse põhjuste väljaselgitamine on haiguse kiire diagnoosimine
ja ravi. Hilinenud ravi võtab palju rohkem aega ja on raskem. Pikaleveninud
depressioon võib viia invaliidistumiseni, sest organismis tekivad
pöördumatud muutused. Arst kirjutab vastavalt depressiooni raskusastmele
välja ravimeid - peamiselt antidepressante, mis taastavad organismi
keemilise tasakaalu 4-6 nädalaga. Ravimikuuri peaks alati toetama ka
psühholoogiline nõustamine, et haige saavutaks kontrolli oma probleemide
üle.

Depressioonivastased ravimid ei tee kedagi kunstlikult rõõmsaks ega mõju
narkootiliselt, vaid taastavad normaalse meeleolu ja käitumise.



Depressioonis noort saab aidata

·       Räägi ausalt oma murest tema pärast ja küsi, kuidas saaksid teda
toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Ära kohku
tõrjuvast vastusest

·       Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei
nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist.

·       Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema. See võib
osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla.
Ole olemas, kuis sind on vaja, sest ka siis, kui ta seda välja ei näita,
vajab ta mõistvat vanemat või sõpra.

·       Aita tal kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, hügieen,
korrapärane ühine einestamine, kindlad kohustused ning vaba aega koos pere
või sõpradega.

·       Jälgi, et ta söök oleks täisväärtuslik.

·       Julgusta teda tegema asju, mida ta varem nautis.

·       Tee endale selgeks ja teavita teda erinevatest ravivõimalustest.

·       Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega.



Mida sa ei tohi teha:

·       jätta teda sellises olukorras üksinda

·       käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui suudaks)

·       anda talle nõuandeid, mida ta ei suuda järgida

·       süüdistada (ta süüdistab end niigi ise)

·       kritiseerida

·       muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse



Sind võivad aidata

·       sinu lähedased

·       psühholoogid

·       psühhiaatrid

·       perenõustajad

·       sotsiaaltöötajad