Teie poeg ei ole klassis, kus on 28 õpilast, talutav. Pidevalt on ta millegi muuga ametis, ei jälgi, kuigi lastel on meie klassis palju vabadust. Ta on rahutu, segab teisi, on vahel väga vägivaldne, ja siis veel isegi ei tunnista seda.
(Ühe õpetaja kirjast emale.)

ATH-ga laps vajab koolis õpetajat, kes teda juhiks ja toetaks. Ta vajab ka koolis selget struktuuri, s.t., et ATH-ga laps vajab klassiruumis terve kooliaasta jooksul ühte kindlat istekohta, millega ta võib harjuda. Rahulik laps hüperaktiivse kõrval pakub positiivset eeskuju. Kui ATH-laps peab vaikselt töötama, vajab ta enamasti kohta üksinda enda jaoks, mitte karistusena, vaid abiks.

Kooliülesannete tegemisest saab peagi tõeline draama: lõputult vaidleb ATH-laps selle üle, kuidas ja miks ta peab koduülesandeid tegema, kuni ema kaotab kannatuse ja tõstab häält. Sageli hakkab laps seepeale nutma. Algul teritab ta lõputult pliiatsit, küsib kõike võimalikku, tahab teada, kas see, mida ta parajasti tegi, on ka õige, hüppab ikka ja jälle laua tagant püsti, vaatab järele, kas hamstril on vett, peab WC-sse minema, joob piima, vaatab, kes parajasti mööda sõitis jne. Aeg pärast kojutulemist ja lõunasöögiaeg peaksid jääma vabaks "ülekuulamise"; stiilis esitatud küsimustest kooli kohta. Kui sihikindlalt küsitleda, tuleb lapselt vähe informatsiooni. Kui siis puurima hakatakse, tärkab lapses viha, sest ta ei mäleta momendil tõesti midagi. Kui laps hakkab ise spontaanselt jutustama, võib rõõmuga teda küsitleda, muul ajal kuulub teema "kool" koduülesannete teema juurde.

Koduülesannete tegemine tuleb ATH-ga lapsele lausa sisse harjutada. Laps peab teadma, kus ta koduülesandeid tegema peab ja et tal tuleks neid teha otse pärast söömist. Vahepeal lubatud mänguaeg teeks talle kooliasjade juurde tagasitulemise raskeks.

ATH-ga laste õpiprobleemid.

Kehv tähelepanu kestvus
- ebaõige valik materjalist (ei näe "metsa puude taga")
- ebaadekvaatne enesekontroll (kordamise ja kvaliteedi probleemid)
- vähene võimekus tulemuseni jõuda (kaotab huvi, tüdineb ja väsib vaimselt kiiresti)

Kehv mälu
- lühiajaline mälu (unustab juhised, ei kuule käsklusi täielikult)
- aktiivse töötamise mälu (on probleeme teatavate infoosakeste meelespidamisega)

Tegevusliku kontrolli puudus
- kehv ajakasutus ning planeerimine

Viivitus lugemisel
- foneetika probleemid (sõnade hääldamise probleemid)
- arusaamise probleemid (ei mõista, mida loeb)
- ATH lugemise probleemid (impulsiivsus, kehv enesekontroll)

Nõrkused matemaatikaga
- düskalkuulia (kehv arusaam suurusest, raskused tabelite ja matemaatiliste valemite mõistmisel)
- ATH probleemid matemaatikaga (kaotab järje, organiseerimatus)

Keeleprobleemid
- kõne väljendus (kaotab järje, kasutab blokeerivaid sõnu, nt. "ma ei tea")
- sotsiaalne keel (vahelesegamised, valevastused, kehv silmkontakt)
- arusaamine (info kaob tähelepanematuse tõttu, kehv mälutöö)

Vihjeid õpetajatele
- lugemise aitamiseks
- keeleprobleemide aitamiseks
- käekirja ja koordinatsiooni aitamiseks
saab raamatust "Understanding ADHD". Dr. Christopher Green ja Dr. Kit Chee. London 1997.

Parim istekoht:
- ees
- surutud kahe vaikse lapse vahele
- silmside õpetajaga
- saab kõik korraldused otse enese eest õpetajalt
- kirjutab tahvlile

Väga hea oleks silmas pidada järgmisi kuldreegleid:

• Tarvis läheb lõputut kannatlikkust. Tuleb püüda säilitada lapse eneseväärikus ja luua tema ümber positiivne õhkkond;
  
• Kui vähegi võimalik, tuleks laps panna kooli hiljem- aeg töötab lapse kasuks;
  
• Algklasside programmi peab kindlalt selgeks saama, kasvõi istumajäämise hinnaga. Viiendas klassis see enam ei toimi! Targalt toimides saavad vanem ja õpetaja lapse klassi kordama jätta ilma psüühilise traumata;
  
• Võimalusel tuleks eelistada väikest kooli ja väikest klassi. Tihti on algklassides parim lahendus individuaalõpe;
  
• Nendelt lastelt ei tohi nõuda rohkem, kui nad suudavad. Halvim, mida teha saab, on nendega päev päeva järel kurnatuseni õppida. Niisuguse häirega laps ei ole laisk ega halb, vaid (ajutiselt) piiratud võimetega.