LASTE REAGEERINGUD LÄHEDASE INIMESE KAOTUSE PUHUL

Surmateema ja sellega seonduv on mõjutatud nii kogu ühiskonnas aset leidvatest muutustest kui ka konkreetsest elukeskkonnast. Tänapäeva lastele on surm võõram kui varasemate sugupõlvede lastele. Nood harjusid juba kodus pealt nägema vanavanemate või õdede-vendade surma ning said osa surma ja leinaga seotud tavadest ja rituaalidest.

Nüüdisajal on aina rohkem võimalusi saada professionaalset toetust kriisisituatsioonis. Samas näitavad uurimused, et vanemad märkavad oma laste juures vähem leinasümptome kui lapsed tegelikult kogevad. Väga sageli täiskasvanud ka alahindavad laste leinareaktsioonide tõsidust.

PÕHJUSED, MIKS VANEMAD EI MÄRKA LASTE LEINASÜMPTOME

Vanemate endi seisund
Distress, depressioon - aga ka hõivatus, kui lein on puudutanud kogu perekonda
Oskamatus ära tunda lapse leinareaktsioone
Laps ei pruugi surmateatele kohe reageerida ja võib jätkata rahumeeli pooleliolevat tegevust
Lapse alahindamine
Last peetakse liiga väikeseks ja arvatakse, et ta ei saa nagunii veel toimunust aru
Vanemal puudub vahetu seotus surnuga
Vanemad märkavad harva oma lapse leina lapse klassi- või mängukaaslase surma puhul

Vanemad kalduvad nägema peamiselt muutusi lapse käitumises. Esmalt märgatakse käitumis- ja tähelepanuhäireid.

Kaheteistaastasel poisil suri ema. Ta sulgus endasse ega suhelnud enam oma koolikaaslastega. Mõne aja pärast keeldus ta üldse kooli minemast. Kui tema isa ja vanaema omavahel emast rääkisid, jooksis poiss kodust minema.

Lapsed ise tajuvad rohkem subjektiivseid tegureid, mis peegeldavad nende psühholoogilist seisundit ja kehalisi vaevusi.

Üheteistaastane tüdruk, kelle vanem vend hukkus autoavariis, hakkas vanematele kaebama, et teda vaevavad öised painajad, ning et ta kardab minna hulluks.

Ent ka kõik lapsed, nii nagu täiskasvanudki, ei reageeri surmale ühtemoodi. Nende suhtumises on suuri erinevusi.

MILLEST OLENEB LAPSE REAKTSIOON SURMALE

Vanus

Sugu

Tüdrukutel on enam kurbust, hirmu, ängistust ja südamepuistamise soovi, poistel aga viha, käitumisprobleeme ja teemavältimist

Küpsus

Varasemad kogemused ja suutlikkus neid läbi töötada

Suhted

Hirm on seda väiksem, mida avameelsemalt on peres räägitud surmast

Erinevustest hoolimata näib käibivat reegel, et kui vähegi võimalik, tuleks püüda säilitada lapse jaoks tema igapäevast elurutiini. Kui maailm muutub kaootiliseks ja ebakindlaks, otsib laps kaitset kõigelt sellelt, mis on tema jaoks tuttav ja tavaline. Leina ajal peaks hoiduma suurtest muudatustest ja jätma lapse võimalikult samasse keskkonda, milles ta on kogu aeg viibinud. Harjumuspärasus aitab tal säilitada seda hädavajalikku turvatunnet, mille abil kriisiolukorras hakkama saada.