LAPSE VAHETUD REAGEERINGUD SURMALE

Vahetud on niisugused reageeringud, mis ilmnevad sellest hoolimata, kas surm oli ette teada või ootamatu. Nende näol on tegu psüühika esmase enesekaitsereaktsiooniga. See on loomulik periood ja möödub iseenesest.

Laps näib vaatlevat toimuvat kõrvalt, tal puudub soov toimunut uskuda.

Hirm ja vastupanu

Laps eitab tõde ja hoiab kangekaelselt kinni oma ettekujutusest, püüdes seeläbi valu tegevat asja eemale tõrjuda.

Apaatia ja tunnete tardumine

Laps võib jätkata endist tegevust, jättes mulje, nagu mitte midagi ei olekski juhtunud.

Tundepurse

Laps reageerib toimunule taltsutamatu nutu või protesteerimisega. Selline emotsionaalne torm on siiski lühiajaline ega mõju lapsele sugugi nii rusuvalt, kui seda teevad negatiivsete tunnete allasurumine ja ahistavad mõtted.

Valetajud

Valetaju on lapse enda poolt konstrueeritud pilt toimunust, mis põhineb vääritimõistmisel. See tekib siis, kui informatsioon jõuab lapseni ebatäpsel või lausa äraspidisel kujul. Puuduvat informatsiooni võib laps hakata asendama fantaasiatega ja juhuslikest (kuulu)juttudest kuulduga. Selle vältimiseks tuleb esitada lapsele toimunu kohta tõeseid fakte ning vastata tema küsimustele ausalt ja otsekoheselt.

Normaalne on ka see, kui laps ei väljenda koheselt üldse mitte mingeid reaktsioone. Laps võib jätkata endist tegevust, jättes mulje, nagu mitte midagi ei olekski juhtunud. Vahetevahel elab laps läbi peiteperioodi, mille käigus ta saab võtta traagilise sündmuse omaks tasapisi ja vähehaaval, lapsele jõukohasel viisil.