HINGELISE ESMAABI VÕTTED

Hingelise esmaabi andmise eesmärgiks on turvatunde loomine. See on tähelepanu inimesele tervikuna - hoolitsemine nii tema füüsilise heaolu kui ka tundeelu ja inimsuhete eest.
Esmatähtsad on lapse rahustamine, lohutamine ja juhtunu kohta selgituste andmine. Tugiisiku valmisolek jagada lapsega tema hingevalu ja kuulata juhtunuga seonduvaid mõtteid on peamine eeldus selleks, et laps suudaks olla rahujalal iseendaga ja võiks taastada oma igapäevase elurütmi.

SOOVITUSED ESMAABI ANDMISEL

Käitu rahulikult

Rahulikkus "nakkab". Rahu loob teadmise, et olukord on kontrolli all.

Kuula ära

See on hingelise esmaabi andmisel kõige tähtsam. Tähelepanelikult kuulates saab kaasa aidata juhtunu ja sellega kaasnevate muljete õigele tõlgendamisele. Inimesel, nii suurel kui väikesel, tuleb endast välja lasta kõik see, mis teda häirib. Parim väljaelamine on spontaanne - olgu see siis joonistamine, mängimine, rääkimine või nutmine. Kuna noorematele lastele sobivad eelkõige mänguga seotud tegevused, siis võiks juhtunust rääkimisel näiteks kasutada mängutelefoni. Väikelapsel aitavad pingest vabaneda mänguloomad ja nukud, millega mängides saab ta kergemini oma tundeid väljendada ja juhtunut välja elada.

Hoolitse

Kindlusta, et leinaja ei jääks üksi ega tunneks end mahajäetuna. Hirm teadmatuse ees, "mis minust saab", teeb olukorra lapse jaoks alati raskemaks. Laps peaks saama olla koos oma lähedastega ka siis, kui nende seas valitseb kurbus ja lein. Samuti aitab tal säilitada oma igapäevast elurütmi koosolemine sõbraga. Lapse harjumuspärase elukeskkonna säilitamise eest peaks hoolitsema lapsele võimalikult lähedane ning usaldatav isik.

Puuduta

Füüsiline lähedus (kallistus, silitus/paitus, rahustav massaaþ) annab vahetu turvalisuse tunde ning aitab alateadlikult kaitsta psüühiliste traumade eest. Kui see on aga lapsele vastuvõetamatu, siis loobu sellest. Inimeste lähedustaluvus on erinev, samuti oleneb palju lapse vanusest - kui väikelaps reeglina tahab sülle ja ihkab teise inimese lähedust, siis teismelise puhul peab füüsilise kontaktiga olema väga ettevaatlik. Kui kallistamine tundub lapsele piirav või ahistav ja ta põrkub eemale, siis võiks piirduda õlale või seljale patsutamisega. Olulisem füüsilisest kontaktist on lapse jaoks teadmine, et oled tema jaoks olemas.

Lase nutta

Nutt on tugev tundeväljendus, mis aitab vabaneda rõhuvatest tunnetest ja last vaevavatest pingetest. Eriti tuleks seda arvestada väiksemate laste puhul, kes sageli veel ei oska oma emotsioonidest märku anda ega sõnadega abi paluda. Last tuleks julgustada vabalt oma tundeid väljendama. Kuna pisarad on pingemaandamise viis, siis ei tohiks nutmist lapsele kunagi keelata.

Lase rääkida

Rääkimine on niisama oluline kui kuulamine. Lapse orienteerub kriisiolukorras märksa raskemini kui täiskasvanu. Tunnete väljarääkimine aitab tal toimuvast paremini aru saada ja toob nähtavale ka tema vastuoluliste tunnete põhjuseid. Kui laps ei soovi rääkida, võib ta oma tunnetest ka kirjutada, näiteks päevikusse või siis kirjandi vormis. Mõtteid, soove ja tulevikuunistusi aitavad lapsel väljendada ka maalimine, joonistamine ja voolimine.

Võimalda privaatsust

Lein on sügavalt isiklik, seda võib olla ebamugav väljendada kõrvaliste isikute juuresolekul. Püüa vältida lapse kaotusvalu rõhutamist asjasse mittepuutuvate isikute ees. Vaid siis saab kujuneda usalduslik suhe, kui tugiisik suudab lapse hingeasju mitte edasi rääkida. Ära ei tohiks unustada ka seda, et lapsele tuleb soovi korral võimaldada üksiolemist, et ta saaks tegelda oma mõtete ja tunnetega.

Hingelise abi andmisel tuleks võimalikult palju lähtuda lapse enda soovidest. Et lapsed kalduvad väljendama end meelsamini tegevuste kui vestluse kaudu, toome järgnevalt mõned näited tegevustest, mida leinalaagrites osalenud lapsed ise on eelistanud oma kurbuse unustamiseks või väljaelamiseks:

Lamada soojas vannis, süüa magusat, suhelda sõpradega, lobiseda telefoniga, jutustada anekdoote, vaadata televiisorit, kuulata muusikat, laulda, joonistada, maalida, voolida kujukesi, teha käsitööd, lugeda raamatut, raamatust teksti ümber kirjutada, mängida lauamänge, mängida arvutiga, mängida lemmikloomaga, rääkida vanemaga oma soovidest, koristada kodu, minna kinno, minna jalutama, sõita jalgrattaga, meisterdada, küpsetada, magada.