EESMÄRK 1: Tähelepanu

Kui vähegi võimalik, ignoreerige halba käitumist. Igal juhul vähenda nii palju kui võimalik halvale käitumisele pööratavat tähelepanu. Järgnevalt paar nippi, mis on osutunud kasulikuks.

* Eraviisilise sõbraliku jutuajamise käigus võiksite lapsele ütelda: "David, me mõlemad teame, ei see ei kuku eriti hästi välja, kui Sa sel viisil klassis tähelepanu püüad äratada. Siiski, igaüks meist vajab tähelepanu. Kuidas Sulle sobiks, kui meil oleks Sinuga oma isiklik kokkulepe? Me võime kokku leppida, kui mitu korda päevas Sa tahaksid, et ma Su nime välja hõikan. Sedasi saaksin ma Sulle näidata, et ma Sulle tähelepanu pööran, ilma et me ülejäänud klassi segaksime." Esialgu võiks kordade arvuks olla kümme ning seda võiks katsetada ühe nädala jooksul. Sellise jutuajamise järel ei ole Davidi tähelepanu jahtiva käitumise peale enam vaja palju aega ega sõnu kulutada. Võite lapsele lihtsalt naeratada ja näpu püsti tõsta, üteldes: "See oli üks kord", ning tundi jätkata. Ainult Teie ja üks õpilane teate, mis toimub. Tähelepanu on minimeeritud ja laps mitte üksnes ei saa aru, miks ta halvasti käitub, vaid mõistab ka, et Teie olete teadlik tema käitumise eesmärgist, suhtute sellesse osavõtlikult ja mõistvalt ning aktsepteerite last kui võrdväärset partnerit püüdlustes käitumist muuta.

* Võite vaikida, õpetamise lihtsalt lõpetada ning vaikust oodata.

* Veel üks võimalus on asetada laps silmitsi oma käitumise loogiliste tagajärgedega, näiteks: "Jenny, klass ei saa hästi töötada, kui Sa sedasi käitud. Kas Sa tahaksid siia jääda ja meid aidata või eelistaksid minna (ühte suhteliselt eraldatud paika), kus Sa ei peaks muretsema selle pärast, et Sa meid segad?" Kui laps lahkub, lisage kindlasti: "Tule palun tagasi kohe, kui tahad meiega kaasa töötada." (Me ei ole huvitatud lapse karistamisest, vaid sellest, et ta oma käitumist muudaks. Temaga ei ole midagi valesti, ainult tema käitumine ei ole päris sobilik. Karistamine lööb lapse vaid veel rohkem rivist välja ning tekitab tahtmist vastu hakata.)

* Abiks võib tulla ka koostöö mõne teise õpetajaga, nii et saaksite saata lapse teise klassi seniks, kuni ta otsustab, et tahab oma grupiga kaasa töötada. Näiteks: "Juanita, kas Sulle sobiks, kui Tommy mõnda aega Sinu klassis viibiks?" — "Muidugi Alice, aga mis lahti on?" — "Mu klassil on täna hommikul olnud väga raske töötada, sest Tommy on ... (häälte tegemisega, teistelt paberite ärarebimisega või millegi muuga) pidevalt häirinud." — "Küll on kahju seda kuulda, Alice. Ma tean, kuivõrd see Sind kurvastab, sest ma tean, kui väga Sa Tommyst hoolid ... Sa oled mulle rääkinud, et Tommy Sulle väga meeldib." — "Jah, Tommy meeldib mulle tõesti ja tal on viimasel ajal ka palju paremini läinud, näiteks alles eile ... (pööra tähelepanu positiivsetele aspektidele, märgi ära koostööalti käitumise juhud jne.)." — "Ma olen kindel, et Tommyga saab varsti kõik korda. Ole hea, Tommy, istu sinna ja anna mulle kindlasti teada, kui tunned, et oled valmis tagasi oma klassi minema."

* Ärge ütelge midagi tähelepanu püüdmise kohta, aga tunnustage mõne teise lapse käitumise kasulikkust.

* Kui klassis on juba tekkinud traditsioon käitumise eesmärkide üle arutleda ning sellised arutlused on leidnud klassis oma igapäevase koha, võite oma tegevuse katkestada ja pöörduda probleemiga kogu klassi poole. "Mis te arvate, lapsed, mis siin praegu sünnib?" (Seda saab teha vaid sõbralikul, heatujulisel moel. Mitte mingil juhul ei tohi sellega last häbistada või alavääristada.)

Pidage meeles, et tähelepanu püüdmine on omane lastele, kes ihkavad tunnustust! Leia moodus, kuidas laps võiks pälvida tunnustust kasulikul moel.