Hüperaktiivne laps

Lapsed, keda on diagnoositud kui hüperaktiivseid, on üliaktiivsetest erineva käitumisega. Peamiseks erinevuseks on tähelepanematus ja vähene kontsentratsioonivõime s.t. lapsel puudub või on tugevalt häiritud võime suunata tähelepanu mingile kindlale tegevusele või objektile. Tähelepanu on lühiajalisem kui iga arvestades oodata võiks. Nende laste aktiivsus ei ole erakordse huviga ümbruskonna vastu, vaid piiratud ja häirunud suutlikkusega köita tähelepanu vajalikule objektile.  Hüperaktiivsed lapsed on püsimatud, nad „liiguvad“ tegevuste vahel ja ei suuda küllaldaselt keskenduda, et tegevusest rõõmu tunda või need lõpetada. Tavaline on , et selline laps kisub küll mänguasjad välja, kuid ei tee mänguks vajalikku valikut. Või siis valivad ka mänguasjad, tassivad neid ringi, kuid harva kasutavad neid sobivalt või loovalt. Pigem kipuvad mänguasjad katki minema või ära kaduma ja nendega ei mängita. Selleks, et hüperaktiivne laps võtaks mängust osa on vaja lapsele tihedat ja järjepidevat toetust, tegevuste struktureerimist. Ja ikka jälle – abi väljast poolt! Vastasel juhul katkeb selliste laste tähelepanu kiirelt ja nad ruttavad eemale, et teha juba midagi muud. Hüperaktiivsed lapsed on ka impulsiivsed. Nad ei oska olukordi ette hinnata ja võivad seetõttu ise aru saamatagi ohtu sattuda, olles ise sageli ohvrid.