|
2.2 Vajalikud vahendid järgnevateks harjutusteks Õpik, töövihik ja pliiats kui 5−9-aastase lapse töövahendid ei vasta enam tänapäeva nõudmistele. Kõige kaasaegsemad õppevahendid sellises vanuses lastele on erinevad kivikesed, nupukesed, pallid, kuulid, helmed, pulgad, võred jne. Väike laps “õpib käte ja jalgadega”, ehk sõrmede peenmotoorika ja kõne on omavahel otseselt seotud. Kineetilised harjutused vormivad välja kõne. Ka esemete maailma korrastamine, hulkade õppimine, arvutamise algõpetus peaksid olema seotud kineetiliste hulkadega ehk siis ka matemaatika peaks “käima läbi sõrmeotste”. Õpik ja töövihik on abiks algajale õpetajale, kes alles harjub töörütmiga, kogenud õpetaja on loov, leidlik ja püüdlik et otsida lapse arengut toetavaid “töövahendeid”. Tänapäeva võimalused on piiritud tänu arvutitele, printeritele, kuumkileaparaatidele jne. Tööriistakast – mida see sisaldab ja kui korras on tööriistad – näitab meistrimehe taset. Nii võib öelda ka õpetaja kohta – näita, mis on su töövahendid, ja ma ütlen, kes sa oled õpetajana. Materjalist ja värvist rääkides peaksid õppevahendid olema võimalikult naturaalsest materjalist – puidust, nahast, puuvillasest, villasest või siidist riidest jne. Värvidest tuleks kasutada aga võimalikult puhtaid põhitoone nagu sinine, punane ja kollane. Ka roheline, lilla, naturaalne hall jne. Vältida tuleks ebamääraseid või kirjuid, porikarva õppevahendeid. Kõik tähed, numbrid, sõna- ja pildikaardid peaksid olema kuumkiletatud. Õppevahendi eesmärk antud õppematerjalis pole individuaalne, et laps iseseisvalt ja üksi tegutseks (nagu montessori-pedagoogikas näiteks), vaid ese on piisavalt suur ja nähtav kogu rühmale. Nii on liikuva aabitsa asemel sõnataskud, et laps saaks laotud sõna näidata ka kogu rühmale ja kõik seda näeksid. Mitte õpetaja ei peaks kontrollima last, vaid kõik kontrollivad kõiki. Sõrmepallid KIRJELDUS: keskmiselt 1 cm läbimõõduga villapallid või kerged vahtplastpallid, mis annavad järele ka sõrme survele. KASUTAMINE: erinevad massaa˛iharjutused sõrmedele kirja eelharjutuseks. HULK: õppija kohta 1−2. KUST SAADA: valmistada ise, osta näiteks Vunderi kunstikauplusest. Loomafiguurid KIRJELDUS: võimalikult täpsed loomade kujutised, mis mahuvad ka peopessa. Õpetajal võiks olla valik koduloomi, metsloomi, lõunamaaloomi. KASUTAMINE: erinevad grammatika- ja rütmiharjutused. HULK: õppija kohta 1−2. KUST SAADA: osta näiteks Tiimari kauplusest 10 x 10 traatraam KIRJELDUS: soovitavalt 2,5 cm läbimõõduga keevis(armatuur)võrgust valmistatud traatraam, mis koosneb 10 x 10 võrdsest ruudust. KASUTAMINE: erinevad harjutused korrutustabeli õppimiseks ja harjutused ruuduga harjumiseks lasteaias. HULK: õppija kohta 1. KUST SAADA: valmistada ise, osta ehituskauplusest keevisvõrku. Väikesed pulgad KIRJELDUS: keskmiselt 25 cm pikkusega, 1 cm diameetriga puust pulgad. KASUTAMINE: erinevad sõrme- ja massaa˛iharjutused, rütmiharjutused, mõtlemisülesanded, vahend lusika- ja pliiatsihoidmise harjutamiseks. HULK: õppija kohta 1. KUST SAADA: valmistada ise, osta ehituskauplusest ümarliistu. Suured pulgad KIRJELDUS: keskmiselt 1 m pikkusega, 2 cm diameetriga puust pulgad. KASUTAMINE: erinevad loendamisharjutused, vahend sõrmede liikuvuse arendamiseks, rütmi- ja osavusharjutused. HULK: õppija kohta 1. KUST SAADA: valmistada ise, osta ehituskauplusest ümarliistu. Viskekotid KIRJELDUS: keskmiselt 10 x 15 cm mõõtudega kahekordsest puuvillasest kangast valmistatud kinniõmmeldud kotid, kuhu pannakse väikseid ube, herneid või kruupe. Peaks olema vähemalt kolme erinevat värvi viskekotte, et teha erinevaid harjutusi. KASUTAMINE: erinevad rütmiharjutused, mõtlemisülesanded, nimemängud. HULK: õppija kohta 1. KUST SAADA: valmistada ise. Kiletatud numbrid KIRJELDUS: keskmiselt 4 x 6 cm mõõdus erinevad numbrid. KASUTAMINE: ladumisharjutused. HULK: õppija kohta keskmiselt 10. KUST SAADA: valmistada ise printeriga ja kuumkiletada lamineerimisaparaadiga (näiteks Maxi-büroo müüb selleks otstarbeks kilesid ja aparaate). Kiletatud tähed KIRJELDUS: keskmiselt 4 x 6 cm mõõdus erinevad tähed. KASUTAMINE: ladumisharjutused. HULK: õppija kohta keskmiselt 10. KUST SAADA: valmistada ise printeriga ja kuumkiletada lamineerimisaparaadiga (nt Maxi-büroo müüb selleks otstarbeks kilesid ja aparaate). Kiletatud pilt- ja sõnakaardid KIRJELDUS: keskmiselt 5 x 5 cm mõõdus erinevad kaardid: 1) piltkaardid lihtsamate 2-silbiliste sõnadega, 2) piltidele vastavad sõnakaardid (on võimalik ühildada sõna pildiga), 3) ühel pool kaarti sõna, teisel pool sõna. KASUTAMINE: erinevad sõna- ja grammatikaharjutused ning mängud. HULK: õppija kohta keskmiselt 1−3. KUST SAADA: valmistada ise arvuti kujundusprogrammi abiga ja kuumkiletada lamineerimisaparaadiga (nt Maxi-büroo müüb selleks otstarbeks kilesid ja aparaate) või osta valmiskomplekte. Klaasist kivid KIRJELDUS: keskmiselt 1,5 cm läbimõõduga värvilised kivid; suurematele lastele kolm erinevat värvi, lasteaias piisab ühest värvist. KASUTAMINE: erinevad harjutused matemaatikamõistete õppimiseks ja arvutamisülesanded. HULK: õppija kohta keskmiselt 20. KUST SAADA: klaasipoodides (Tallinnas näiteks teraxse tänaval) või Jyski poodides (nimetuse all „dekoratiivkivid“). Siidrätik KIRJELDUS: keskmiselt 150 x 40 cm mõõdus siidist rätik. KASUTAMINE: häälikuharjutused ning –mängud. HULK: rühma kohta 1. KUST SAADA: valmistada ja värvida ise. Suur kivi KIRJELDUS: parajalt suur kivi, et kahe käega seda püüda. KASUTAMINE: häälikuharjutused ning -mängud. HULK: rühma kohta 1. KUST SAADA: otsida mererannast sile graniitkivi. Puust, bambusest või marjadest helmed KIRJELDUS: kuivatatud ja seest auguga, et neid oleks võimalik lükkida ja torgata nööri (traadi) otsa. KASUTAMINE: erinevad matemaatikaharjutused grupeerimiseks ja arvutamiseks; ka peenmotoorikaharjutused. HULK: rühma kohta korvi- või karbitäis. KUST SAADA: osta odavaid bambuskardinaid, puust munadega auto istmekatteid, need osadeks lammutada. “Tahvel ja krihvel” KIRJELDUS: keskmiselt 30 x 40 cm lauatabletid või linoleumitükid, tahvlimarkerid, lapid. KASUTAMINE: erinevad kirja eelharjutused, sõnamängud, matemaatikaharjutused, grammatikaharjutused. HULK: lapse kohta üks komplekt. KUST SAADA: valmistada ja hankida ise. KOKKUVÕTTEKS Kõigi õppevahendite puhul tuleb silmas pidada, et need oleksid korralikud, esteetilised, puhastatavad ja puhtad. Igal õppevahendil peab olema korralik karp, sahtel või korv, kus neid saaks grupeeritult hoida. Lastele antakse õppevahendeid kätte nii, et laps tunnetaks selle hetke teatud pidulikkust. Suhtumine õpevahendisse tuleb õpetaja kaudu – kuidas ta neid muretseb, valmistab, hoiab ja lastele jagab. Tähtis on ka see, kuidas tegevus õppevahendiga lõpeb, kuidas asjad kokku korjatakse, kuhu ja kuidas need siis pannakse. Õpetaja peab õppevahendilt teatud mõttes võtma “maise raskuse”. Kus vähegi võimalik, peaksid lapsed ka ise õppevahendite valmimise protsessis osalised olema. |