|
2.8 Sõnaharjutused Sõnaharjutus tähendab siinses õppematerjalis seda, et iga laps rühmas saab omale ühe sõna, millega edasi harjutada. Sõnu võib jagada nii, et õpetaja jagab sõnakaardid või laps saab postkaardi, kust laps ise valib endale ühe sõna. Oleneb ka tunniteemast või nädalateemast, mille põhjal sõnad valitakse. Sõnaharjutused võimaldavad õppida nii grammatikat kui ka semantikat ja kui õpetaja suudab ka improviseerida, on tulemuseks lastele meelepärane tegevus. HARJUTUS 13 − KOMPLEKSHARJUTUS LOOMADEGA VAJALIKUD VAHENDID: loomafiguurid. ALGASEND: seistakse ringis. TEGEVUS: lastel on käed selja taga ja õpetaja paneb iga lapse pihku ühe loomakese, mida ei tohi vaadata, ainult kompida.
ÕPETAJA: Korda minu järel küsimusi, mida küsin.
Jne. TEGEVUS: käiakse läbi kogu sõnavara koos omadussõnadega ja arvsõnadega ( kas on neli jalga?), mis puudutavad looma erinevaid kehaosi. Õpetaja küsib ees ja lapsed kordavad küsimust ning väliselt ei näita vastust noogutustega, pearaputustega vms. Nüüd jagab õpetaja lapsed paarideks. 2. Küsimuste küsimine ja looma äraarvamine ÕPETAJA: Küsi sina nüüd samu küsimusi oma paariliselt ja tema vastab sulle, kas jah või ei, nii või naa. Kui kõik küsimused on küsitud, arvad, mis loom on. Ühe korra võid arvata. Siis vahetate ja tema küsib sinult küsimusi ja tema arvab. TEGEVUS: töö paarides. 3. Kirjeldamine ÕPETAJA: Nüüd pööra teisele poole ja sul on uus paariline. Tema ei tea, mis loom sul on. Kirjelda talle oma looma välimust: Minu loomal on ..., ... jne. Kuni ta arvab midagi ja siis jälle vahetate – tema küsib sinult. TEGEVUS: töö paarides. 4. Võrdlemine ÕPETAJA: Pane oma loom paarilise loomaga kõrvuti ja otsige kolm sarnasust, kordamööda ütlete sarnasusi. Ära ütle sarnasusi välimuse kohta, vaid eluviiside, toitumisharjumuste, iseloomu vms kohta. Kuula, kuidas ma seda teen – siga on koduloom ja lehm on ka. Elevant on taimetoitlane ja lehm on ka. TEGEVUS: töö paarides. ÕPETAJA: Pööra end teise paarilise poole ja otsige kordamööda kolm erinevust oma loomade kohta. Kuula: kass hoiab rohkem kodu, aga koer hoiab rohkem peremeest. TEGEVUS: töö paarides. 5. Häälikuanalüüs ÕPETAJA: Ütle kordamööda oma loom ja rühm kordab. Kuula − kass. TEGEVUS: õpetaja näitab oma looma (kassi) ja rühm kordab kordamööda iga öeldud looma nimetuse. ÕPETAJA: Panen siia ühe kaardi A=E, asenda kõik A-d E-ga. Kuula ja korda: kess. TEGEVUS: rühm kordab kordamööda iga öeldud looma nimetuse. ÕPETAJA: Panen siia ühe kaardi K=T, asenda kõik K-d T-ga. Kuula ja korda: tass. TEGEVUS: rühm kordab kordamööda iga öeldud looma nimetuse. 6. Omastav-osastav kääne ÕPETAJA: Igal loomal on midagi. Kuula, kuidas ma ütlen, ja korda − kassi saba. TEGEVUS: õpetaja näitab oma looma (kassi) ja rühm kordab kassi saba . Ring läheb kordamööda edasi, kuni kõik on seda öelnud. ÕPETAJA: Kuula, kuidas ma ütlen, ja korda − 1 kass, 3 kassi. TEGEVUS: õpetaja näitab oma looma (kassi) ja rühm kordab 1 kass, 3 kassi. Ring läheb kordamööda edasi, kuniks kõik on öelnud. ÕPETAJA: Sa ütlesid erinevat moodi oma sõna. Kuula – kassi saba, 1 kass, 3 kassi. Ütle need 3 erinevat vormi nüüd kõrvuti. Kuula, korda ja siis on sinu kord: kass, kassi, kassi. TEGEVUS: rühm kordab ja ring läheb edasi, kuniks kõik on saanud öelda. 7. Omadussõna-nimisõna ÕPETAJA: Igal loomal on oma iseloom, missugune ta on. Mõni loom on laisk ja aeglane, teine loom on virk ja väle. Ütle, missugune su loom on? Kuula, korda ja siis on sinu kord: kaval kass. TEGEVUS: õpetaja näitab oma looma (kassi) ja rühm kordab kaval kass . Ring läheb kordamööda edasi ettenäidatud suunas, kuniks kõik on öelnud. ÕPETAJA: Pane oma loom käest ära ja tee minu järel. TEGEVUS: kahe käega plaks põlvedele ja käteplaks (rütmiliselt, kuni rütm ühtlustub ja kõik kaasa teevad). ÕPETAJA: Kui on plaks põlvedele, ütlen ma omadussõna kaval, kui on käteplaks, ütlen looma nime – kass. Vaata, korda ja tee minu järel! TEGEVUS: Rühm kordab ja ring läheb edasi, kuni kõik on saanud öelda. 8. Mõistatuse mõtlemine ÕPETAJA: Tee oma loomast väike luuletus, aga selle looma nime ära ütle. Kuula – püüab rotte, püüab hiiri, pärast naudib päiksekiiri. Korda! Mõtle nüüd oma loomast mõistatus ja korda teiste omi. TEGEVUS: läbisegi ütlevad lapsed oma luuletuse ja teised kordavad. VARIANT: mõistatust ei tehta enda looma kohta, vaid kellegi teise looma kohta, mis on parajasti ringis. 9. Loomade rühmitamine TEGEVUS: põrandal on 2−3 suurt valget paberit, kuhu rühmitatakse etteantud ülesande põhjal loomi. Näiteks: koduloomad, metsloomad või taimetoidulised ja kiskjad. Rühmitada võib loomi ka silpide arvu, häälikute või häälikuühendite põhjal. VARIANT: osa lapsi ei tea, mis alusel loomi rühmitatakse, nad vaatavad protsessi pealt ja püüavad seda ära arvata. 10. Loomade rühmitamine paberil ÕPETAJA: Saadan ringi käima rohelise kriidi – tõmba kolmnurk ümber, kus on kolm looma. TEGEVUS: paberil olevaid loomi rühmitatakse kordamööda paberil. VARIANT: tõmba punane ring ümber, kus on 2 jne. Tähtis on see, et kõik toimub kõigi silme ja kontrolli all. 11. Häälimine kehapillil plaksudega MEETODI KIRJELDUS: häälikuid märgitakse “kehapillil” ja loetakse kindlas järjekorras (ülevalt alla): · 1. häälik - käteplaks paremale küljele · 2. häälik – puudutad kahe käega pead · 3. häälik – puudutad kahe käega rinda · 4. häälik − puudutad kahe käega põlvi · 5. häälik – kükitad sügavale · 6. häälik - puudutad kahe käega maad · 7. häälik – tõused püsti tagasi ja teed käteplaksu vasakule NB! Liitsõnu peaks häälima eraldi! TEGEVUS: õpetaja häälib ees oma looma nime, rühm kordab. Pärast kordamööda iga laps häälib oma looma ja rühm kordab. VARIANT: meetod sobib hästi ka nimeharjutuseks ( vt eespool). 12. Kirjutamine tahvlikesele VAHENDID: igale lapsele tahvel, must marker ja lapp puhastamiseks. TEGEVUS: õpetaja jagab lastele vajalikud vahendid. ÕPETAJA: Kirjuta oma looma nimi suurelt tahvlile ja anna mõlemale poole paarilisele kontrollida! Kustuta ja paranda ära, kui oli viga! TEGEVUS: kirjutatakse, kontrollitakse, parandatakse. ÕPETAJA: Vaata – tõstan oma tahvli, et kõik seda näeksid, ja ütlen oma looma nime. Korda ja jätka! TEGEVUS: korratakse, jätkatakse. VARIANDID: · Jälgitakse naabri kirjutamist (tähtede kirjutamise suund, pliiatsi tõstmine, tähtede ühendamine kirjatähtede puhul): kas märkad erinevust? Mida sina teed teisiti? Üldine arutelu – kuidas on õige? Tähelepanu osutamine häälikutele, häälikuühenditele. Näiteks tõmba alla täishäälikud vms. |