2.6 Rühiharjutused

Rühiharjutused on ühtlasi ka häälestavad või soojendusharjutused. Näiteks enne kõneharjutusi. Igasuguse kõneharjutuse eeldus on see, et tuntakse end “oma kehas” hästi ja pingevabalt. Rühiharjutuse üks eesmärke on ka “hoiaku” kujundamine tulevikuks. Hea rüht pole ainult sirge selg, vaid ka hoiaku väljendamine kõige ümbritseva suhtes.

Järgnevad rühiharjutused on erilised selles mõttes, et:

• “Ole sirgelt” asemel otsitakse üles keskpunkt ja diapasoon selle keskpunkti umber.

• Leides, kus on keskel, sirutatakse end “natuke” üle selle keskpunkti. Tehakse pingutus – üks samm iseenda keskpunktist. Sellel sammul on sügavam tähendus just õpetaja teadvuses ja seda võiks sõnastada nii: ma avan end maailmale. Leides endas keskpunkti, avan ma end heas tahtes, usalduses maailmale.

• Iga harjutuse puhul on püütud leida kujundit, mille abil seda harjutust esile tuua.

• Harjutusi saadab (võib saata) ka rütmiline luuletuse lugemine.

HARJUTUS 6 – LILLEÕIE HARJUTUS

ALGASEND: seistakse püsti ringis.

TEGEVUS: õpetaja näitab punkti oma rinnal.

ÕPETAJA: Meil on siin lilleõis, mis avaneb valgusele. Paneme selle õie kinni, õhtu on käes ja õienupp sulgub.

TEGEVUS: õlad vajuvad longu, selg kumeraks ja pea rinnale. Lapsed teevad õpetaja järel.

ÕPETAJA: Saabub hommik ja õis avaneb keskele tagasi.

TEGEVUS: tagasi algasendisse.

ÕPETAJA: Keskpäeval aga paistab päike otse lilleõie sisse ja õis läheb lahti-lahti.

TEGEVUS: õlad pingutatult taha, rind kummi.

ÕPETAJA: Ja keskele tagasi.

EDASINE TEGEVUS: korratakse tegevust mitmeid kordi ja siis loeb õpetaja ees ja lapsed kordavad liikumise saatel näiteks järgmist teksti:

Tulge kokku külapoisid

Tulge kokku külaneiud

Tulge kokku õppimaie (lugemaie, kiikumaie)

Ette tuleb heinaaega

Kätte kaera lõikusaega

HARJUTUS 7 – KÕRVITSAHARJUTUS

ALGASEND: seistakse püsti ringis.

TEGEVUS: nagu eelnev harjutus, ainult nüüd on “laua peal kõrvits” ehk kõht punnis ees, siis keskpunkti tagasi ning nüüd on “laua all suur kõrvits” ja “tagumik on nüüd taga”. Ka seda harjutust tehakse algul ainult liikumisega, hiljem koos eelneva luuletuse tekstiga.

HARJUTUS 8 – PUUD TUULE KÄES

ALGASEND: seistakse püsti ringis.

TEGEVUS: nagu eelnevad rühiharjutused, ainult nüüd ollakse tuule käes kõikuvad puud − sirge seljaga (ilma kummardamata) kaldutakse varvaste poole (tuul puhub selja tagant), kandade poole (eest), vasakule (paremalt), paremale (vasakult) ja kogu aeg otsitakse nende vahel keskpunkti.

HARJUTUS 9 – KILPKONN

ALGASEND: seistakse püsti ringis.

ÕPETAJA: Nüüd oleme kilpkonnad ja piilume kilbi alt välja. Vaata, mu kilpkonnal on kolm käiku: esimene, teine, kolmas.

TEGEVUS: õpetaja sirutab kaela, lapsed teevad ja ütlevad temaga kaasa.

ÕPETAJA: Kilpkonnal on ka üks tagurpidikäik, vaata: esimene!

TEGEVUS: õpetaja surub kaela “kilbi alla”, lapsed teevad ja ütlevad temaga kaasa.

EDASINE TEGEVUS: korratakse tegevust mitmeid kordi.

HARJUTUS 10 – KANA

ALGASEND: seistakse püsti ringis.

ÕPETAJA: Nüüd oleme kanad ja vaatame taevasse, kas on pilvi taevas või paistab päike. Vaata, mu kanal on kolm käiku: esimene, teine, kolmas.

TEGEVUS: õpetaja tõstab oma lõuaotsa, lapsed teevad ja ütlevad temaga kaasa.

ÕPETAJA: Nüüd vaatame maha, kas kana leiab tera maast! Vaata: esimene, teine, kolmas.

TEGEVUS: õpetaja surub lõuaotsa kaela poole, lapsed teevad ja ütlevad temaga kaasa.

EDASINE TEGEVUS: korratakse tegevust mitmeid kordi.

HARJUTUS 11 – KANA JA TIBUD

ALGASEND: seistakse püsti ringis.

ÕPETAJA: Nüüd paneme oma sõrmeotsad õlgadele ja vaata, meil on nüüd tiivad. Vihma hakkas sadama ja paneme tibud tiibade alla peitu.

TEGEVUS: õpetaja viib küünarnukid ees kokku, sõrmed jäävad õlgadele, lapsed teevad kaasa.

ÕPETAJA: Aga nüüd tuli päike välja ja kana laseb kõik tibud välja jooksma.

TEGEVUS: vastupidine liigutus eelmisele, lapsed teevad kaasa.

EDASINE TEGEVUS: korratakse tegevust mitmeid kordi.

tagasi...