2.5 Rituaalsed harjutused

Rituaalid annavad isikupära ja pidulikkuse tavalistele harjutustele ja on enamasti seotud pühade või tähtpäevade tähistamise või ootusega. Rituaalid tähendavad alati palju rohkem kui tavalised tegevused ja nad kannavad endas mingit kindlat ideed. Näiteks  tulerituaalid, kus kandvaks ideeks on valguse võit pimeduse üle, valguse leidmine jne. Ka söömine, toidu pakkumine, ühine söömine pika laua taga on meie kultuuriruumis rituaalne tegevus. Kättpidi tervitamine, nime ütlemine ja silma vaatamine on samuti rituaal, seda võiks ka laste puhul kasutada.

HARJUTUS 5 – LÕNGA TEEKOND

EESMÄRK: ühtekuuluvustunde rõhutamine, sotsiaalse tundlikkuse ja vastastikuse austuse tunnetamine.

TEGEVUS: nagu harjutus 2, ainult palli asemel liigub mööda kindlat teekonda lõngakera. Lõnga püütakse hoida pingul umbes rinna kõrgusel. Inimeste vahele tekib “nähtav side”. Kui lõngakera jõuab tagasi õpetajani, tõmbab ta lõnga katki ja sõlmib kaks otsa kokku: alguse ja lõpu.

TEGEVUSI EDASI:

• Õpetaja tõmbab kergelt lõnga endast järgmise suunas, järgmine endast järgmise suunas jne, kuni õpetaja saab viimaselt impulsi tagasi.

• Seesama toimub ka kinniste silmadega.

• Võib lõnga kinni hoides ka kõndida vastu- või päripäeva (saatjaks võib olla ka mõni luuletus).

Võib muuta ka tasandeid: rinna kõrguselt pea kõrgusele või põlvede kõrgusele. Seda võib teha ka improvisatsioonina, kus spontaanselt tekib korraga erinevaid tasandeid. Rituaali võib saata ka muusika. Vastavalt muusika dünaamikale võib seda väljendada ka liikumise dünaamika kaudu.

tagasi...