2.4 Nimeharjutused

Vanasti oli nimel vägi, jõud. Nimi võis last kaitsta, nimesse suhtuti teistmoodi kui tänapäeval.

Laste õpetamine on teatud mõttes laste ajas tagasi viimine sinna aega, kus lapse olemus paikneb inimkonna kultuuri loogika seisukohalt. Nii nagu õppimine koolis käib kindlate reeglite kohaselt klassist klassi, nii on ka inimese kasvamine inimeseks teatud mõttes kultuuriajaloo kordamine (J. Käis). Laps elab veel maailmas, kus  nimel oli vägi, kus see polnud tühipaljas sõnakõlks. Sellest lähtuvalt

harjutusi õpetajale :

• Jälgi, kuidas sinu rühmas / klassis nimesid kasutatakse. Kas ainult käskivas kõneviisis? Kas nime kasutatakse ka austuse, hoolimise, lugupidamise märgina?

• Jälgi, kuidas lapsed omavahel nimesid kasutavad?

• Jälgi, kui tihti sina otseselt pöördud lapse poole tema nime kasutades?

• Püstita endale sisemine ülesanne: kasutan nime rohkem kui tavaliselt, teen nimemänge, et ka lapsed saaksid üksteist rohkem nimepidi kutsuda.

HARJUTUS 3 – KOLMAS KESKELE

EESMÄRK: õppida nimesid, arendada mälu, pöörata tähelepanu sõna häälikulisele (koos)kõlale.

ALGASEND: seistakse ringis.

ÕPETAJA: Saadame palli ringi käima, ütle selge ja kõlava häälega oma nimi ja jäta meelde siit vähemalt kolm kellegi teise nime.

TEGEVUS: pall liigub ringis päri- või vastupäeva inimeselt inimesele, kuni jõuab tagasi õpetajale. Õpetaja läheb keskele.

ÕPETAJA: Viskan ringis kolmele, kolmas tuleb minu asemel keskele ja teeb samamoodi.

TEGEVUS: õpetaja viskab lapsele ja ütleb ta nime, laps viskab tagasi ja ütleb õpetaja nime, õpetaja viskab teisele lapsele ja tegevus kordub. Siis viskab õpetaja palli kolmandale lapsele, kes enam tagasi ei viska, vaid läheb ise keskele. Nüüd viskab tema kolmele ja ütleb nende nimed.

VARIANDID:

• Palli asemel on viskekott.

• Nimele lisatakse ka omadussõna – nt “unine Margus”, mida peab pärast mäletama see, kes keskel on ja palli viskab. Võib seada tingimuse ka algriimi kohta – nt “kaval Katrin”, “unine Urmas” jne.

• Võib võtta ka uued nimed.

• Võib nimesid ka “vahetada” ehk olla keegi sellestsamast rühmast, kuid teise nimega.

• Algusringi ajal, kus öeldakse nimesid, kordab rühm iga kord seda, mida ütleb see, kellel on pall. Ehk siis LAPS: Unine Margus, RÜHM: Unine Margus jne.

• Kui tunni teema on näiteks kaashäälikuühendi õppimine, võib seada tingimuseks, et omaduses oleks kaashäälikuühendit – nt “tark Mart”, “virge Liisa”.

HARJUTUS 4 – PALLI TEEKOND NIMEGA

Mänguvorm ja käik on sama, mis harjutusel 2, ainult palli visates öeldakse nimesid.

tagasi...