2.9 Hääliku- ja häälimisharjutused

 Neid harjutusi võib nimetada ka kõnekujunduslikeks harjutusteks. Oluline on võimalus häälikute maailma sisse elada kogu oma tundemaailmaga ja ka kehaliselt. Ühendada liikumist sõnaga. Õpetaja ülesandeks harjutuste sooritamisel on pakkuda kujutlusele toitu läbi erinevate vahendite ja liikumiste.

HARJUTUS 14 – TÄISHÄÄLIKUD, SULGHÄÄLIKUD, SULUTA KAASHÄÄLIKUD

VAHENDID: siidrätik (täishäälikud), viskekott (suluta kaashäälikud), suur kivi (sulghäälikud).

EESMÄRK: tunnetada häälikute erinevaid kvaliteete.

ALGASEND: suur ring, õpetaja ringi keskel.

TEGEVUS: õpetaja viskab viskekoti õhku ja püüab selle kinni. Kukkumise ajal tekib “hernekrõbin”, mille ajal õpetaja hääldab ühesilbilisi suluta kaashäälikuga lõppevaid sõnu pann, vann, konn, kamm, suss jne. Õpetaja kordab ühte sõna mitu korda ja kutsub ka lapsed kaasa hääldama, eesmärgiks on ajastada nn-nn, mm-mm jne hääldamine just selle hernekrõbina ajaks. Kui lastele on juba selge, mida tegema peab, võib tegevus jätkuda harjutuse Kolmas keskele vormis (vt harjutus 3). Lepitakse kokku häälikus ja see, kes on keskel, viskab ühele ringisolijale: vann, see viskab tagasi ja kordab vann, siis viskab ta teisele konn ja see viskab tagasi konn ja siis viskab keskelolija linn ja vahetab temaga kohad. Ehk siis:

esimene keskel: vann-vann

                          konn-konn

                         linn ja kohtade vahetus, teine läheb keskele.

Tähtis on, et nn-nn häälikud hääldatakse rõhutatult just sel hetkel, kui hernekott püütakse ja hernekrõbinat on kuulda.

VARIANDID:

  • Täpselt samas vormis täishäälikud siidrätiga. Rätik visatakse õhku ja selle kukkumise ajal, kui “õhk on rätiku all”, “püütakse” täishäälikuid. Kasutatakse algul 1-silbilisi ülipikkade täishäälikutega sõnu: maa, soo, luu, tee, kool, saar jne. Hiljem võib 2-silbilisi sõnu kasutada: aasta, uuris jne.

  • Täpselt samas vormis sulghäälikud kiviga. Kui kivi kukub, hääldatakse 1-silbilisi sulghäälikuga lõppevaid sõnu: tikk, sokk, lipp, kott jne.

HARJUTUS 15 – HÄÄLIKUTE VISKAMINE PLAKSUGA

ALGASEND: seistakse ringis.

EELHARJUTUS:

  • õpitakse üheskoos plaksuga”viskama” (tavaline käteplaks, aga rõhk on endast eemale) ja “püüdma” (tavaline käteplaks, aga rõhutatakse enda poole “püüdmist”);

  • seesama kahe paarilise vahel – üks viskab plaksu, teine püüab plaksu ja siis teine viskab plaksu jne;

  • seesama ringis: keegi viskab kellelegi, see püüab ja viskab järgmisele jne (võib teha ka kindla järjekorra nagu harjutuses Palli teekond).

TEGEVUS: kui eelharjutus on selge, lisatakse mingi kokkulepitud häälik, mida visatakse. Kes viskab, hääldab seda häälikut, ja kes püüab, see hääldab seda püüdmise ajal.

VARIANDID:

  • häälikult võib üle minna ka sõnale, visata sõnu kokkulepitud häälikutega;

  • harjutust võib teha erinevates vormides: suures ringis, paaris, Kolmas keskele vormis, Palli teekond vormis.

HARJUTUS 16 – HÄÄLIKUHARJUTUS DIAGONAALIL

Diagonaalharjutused tähendavad seda, et harjutust sooritatakse ruumis ükshaaval diagonaalsuunas, harjutuse algpunkt on diagonaali algus ja harjutuse lõpp-punkt on diagonaali lõpp. Pärast diagonaali läbimist minnakse uuesti diagonaali algusesse uut korda ootama. See võimaldab jälgida kõigil kõiki eraldi, end kontsentreerida harjutuse sooritamise ajaks ning kasutada ruumi võimalusi maksimaalses suuruses.

TEGEVUS: õpetaja näitab harjutuse ette ja lapsed kordavad seda õpetaja järel ükshaaval, minnes pärast harjutuse sooritamist uuesti diagonaali algusesse ootama oma uut korda järgmiseks harjutuseks.

MIDA HARJUTADA DIAGONAALIL:

  • t-häälik

Diagonaalile pannakse 4 viskekotti parajate vahedega. Harki-kokku hüpped üle koti (harki) ja  kottide vahele (kokku) ning t-hääliku hääldamine iga hüppe ajal.

  • k-häälik

Diagonaalile pannakse 4 viskekotti parajate vahedega. S-kujuline kõnnisuund ümber kottide, samas sirged käed liiguvad ees üles-alla ja teevad plaksu rinna kohal, plaksu ajal k-tähe hääldamine.

  • p-häälik

Diagonaalile pannakse 4 viskekotti parajate vahedega. “Kivilt kivile” hüppamine, “maandumise ajal” p-tähe hääldamine.

  • o-häälik

Minnakse üle oja kahe suure kõrvitsaga, mida hoitakse kahes kaenlas o-kujuliselt, samas hääldatakse o-d.

  • m-häälik

Diagonaalile pannakse 4 viskekotti parajate vahedega. S-kujuline kõnd kottide ümber, külgsuundades peatutakse ja kükitatakse, nagu korjataks marju. Kükitamise ajal hääldatakase m-i.

  • a-häälik

Kükkasendist kõrge üleshüpe, käed avatud. Võib selleks kätte anda ka suure pulga. Üleshüppe ajal a-hääldamine.

  • sõnade moodustamine viskekottide järgi

Üks võimalus: põrandale pannakse 4 viskekotti − sinine-sinine ja 2 punast kõrvuti. Sinine tähistab häälikut, mida märgime ühe tähega, punane häälikut, mida märgime kahe tähega. Laps “häälib” ja kõnnib samal ajal need häälikud läbi. Näiteks – pann. Hääldades: p-a-n. (mitte p-a-n-n), sest see on põrandal näha kahe punase märgina (viskekotina).

HARJUTUS 17 – HOMMIK ON KÄES

EESMÄRK: sobib päeva alustamiseks, tunni või tegeluse häälestamiseks, kirja eelharjutuseks, logopeediliseks tööks (erivajadustega) lastega. Allpool esitatud harjutusi võib läbi viia loomulikult ka teiste värsside või lauludega.

ALGASEND: istutakse ringis.

TEKST:

Hommik on käes

Möödas on öö

Tõusen ma koos päikesega

Tere, uus päev

SÕNARÜTM JA VÄRSIRÜTM:

antud laulu tekst on 4-jalgse daktüli värsimõõdus. Lähtuvalt sellest oleks värsirütm järgmine:

Pikk-lühike-lühike, Pikk-lühike-lühike,

Pikk-lühike-lühike, Pikk-lühike-lühike,

Pikk-lühike-lühike, Pikk-lühike-lühike,

Pikk-lühike-lühike, Pikk-lühike-lühike

Sõnarütm tuleb aga silpide arvust ja sõnade rütmist ning on erinev värsirütmist:

 …  ______

…   ______

__    ..  __

__  ..  __

…   ______

Järgnevates harjutustes tuleb silmas pidada, missugust rütmi kasutama peab.

  1. Sõnarütmi koputamine peopesa sisse

TEGEVUS: kord ühe, siis teise peopesa sisse toksitakse sõnarütmi; ka paremal pool olevale paarilisele, siis ka vasakul pool olevale paarilisele. Samal ajal loetakse kaasa salmi.

VARIANDID:

  • “hääl ja suu magab” − ainult sõrmed laulavad laulu (teksti kaasa ei loeta),

  • “hääl magab” – sõrmed toksivad ja suu liigub kaasa, aga ilma hääleta.

  1. Sõrmepalliga massaa˛iharjutused

VAHENDID: sõrmepallid.

TEGEVUS: on kaks erinevat liigutust sõrmepallide jaoks – survega vajutamine (sõnarütmis) ja veeretamine (värsirütmis).

  • Lugemise ajal veeretatakse palli kahe peopesa vahel, veeretatakse põlvedel, naabriga.

  • Veeretatakse kahe “kotinõela” vahel (ja kordamööda erinevate sõrmede vahel).

  • Pöidla ja kotinõela vahel (ja kordamööda erinevate sõrmede vahel) survega ehk vajutamisega.

  1. Päikeseharjutused

Puhun-puhun-puhun-puhun

Puhun-puhun-puhun-puhun

Tõusen ma koos päikesega

Puhun-puhun-puhun-puhun

TEGEVUS: puhutakse sõnarütmis sõrmede ja peopesade peale, tekstina loetakse ainult tõusen ma koos päikesega.

  • Kõik 5+5 sõrmeotsa on koos ja päike puhutakse 5 sõrme vahele, pöial pöidla vastas jne.

  • Sama, aga sõrmed üks koht edasi ehk siis pöial kotinõelaga kohakuti jne.

  • Sama, aga 2+2 sõrmeotsa ehk siis pöial+pöial ja kotinõel+kotinõel, seejärel pöial+pöial ja pikk peeter+pikk peeter.

  • Sama ka paarilistega ringis.

  • Rusikad rinnal risti (loojunud päike) ja sõrmeotsad ärkavad tasakesi laulu saatel, sõrmed on nüüd päikesekiired.

  • Puhumine iseenda ja paarilise käeseljale või peopesa sõnarütmis.

  1. Mis sõrm jäi?

TEGEVUS: kaks kätt lahtise peopesaga vastamisi, pöial pöidla (1) vastas, kotinõel kotinõela (2) vastas, pikk peeter pika peetri (3) vastas, nimeta mats nimeta matsi (4) vastas, väike ats väikse atsi (5) vastas.

VARIANDID:

  • Sõnarütmis järjekorras tervitavad teineteist pöidlad, siis kotinõelad jne (1 2 3 4 5 4 3 2 1 2 3 4 5 4 3 2 1 2 3 4). Mis sõrm jäi? Kotinõel!

  • Nüüd alustab kotinõel ja liigub väikse atsi poole (4 5 4 3 2 1 2 3 4 5 4 3 2 1 2 3 4 5 4 3 ). Mis sõrm jäi? Pikk peeter!

Jne.

  • Seesama paariliste vahel ringis, nüüd on sõrmed mõlemalt poolt naabriga ühendatud.

  1. Kassikanga kudumine

TEGEVUS: näppimine ristis sõrmedega sõnarütmis.

    • kotinõelad+pöidlad

    • pikad peetrid+pöidlad

    • nimeta matsid+pöidlad

    • väiksed atsid+pöidlad

    • 5+2 ühes käes pöial+kotinõel, teises käes kõik viis sõrme (pöial käib läbi kõik sõrmed)

    • sama, aga käed vahetuvad

VARIANDID:

  • eelharjutuseks sobib keeramise harjutus, ehk kui näppimine ristis sõrmedega välja ei tule, keeran pöialt vastu kotinõela värsirütmis.

  1. Klaveri mängimine

TEGEVUS: käed peopesadega vastu põlvi, toksin sõnarütmis sõrmi järjekorras vastu põlvi

1 2 3 4 5 4 3 2 1 2 3 4 5 4 3 2 1 2 3 4 (nagu harjutuses Mis sõrm jäi?).

VARIANDID:

  • seesama puust kepil (vardal) ja erinevates kõrgustes (rinna kõrgusel, silmade kõrgusel jne),

  • seesama naabri põlvedel ja ristis kätega.

  1. Keelelaksutamised

TEGEVUS: õpetaja loeb teksti, lapsed laksutavad keelega värsirütmis mitmel erineval moel, nagu õpetaja ette näitab.

  1. Silmadega lugemine

TEGEVUS: õpetaja paneb tahvlile või põrandale mingid märgid (tahvlimagnetid, viskekotid või pulgad) ja tähistab alguse. Sõnarütmis loetakse salm ja saadetakse silmadega. Kui salm läbi, küsib õpetaja: kuhu järg jäi?

VARIANDID:

  • vasakult paremale ja ülevalt alla (nagu raamatut loetakse) silmadega lugemine,

  • ringis silmadega lugemine, märgid asetsevad nagu päikesekiired.

 

tagasi...