Eesti mees töötab end surnuks

Kaire Kenk

SL Õhtuleht , 19. juuni 2003

Eesti mehe tööstressist ja enesehävitajalikest eluviisidest põhjustatud ebanormaalselt lühike keskmine eluiga on kujunemas rahvuslikuks katastroofiks.

"Keskmise Eesti mehe tervisekäitumine on nii enesehävitajalik, et viie aasta pärast on Eesti "tänu" levivale HI-viirusele elanike eluea poolest Kesk-Aafrika tasemel," ennustab meestearst Olev Poolamets.

Kui Rootsis on meeste keskmine eluiga 77 aastat, siis Eestis ainult 64-65 aastat. Kui Rootsis on vahe meeste ja naiste eluea vahel keskmiselt viis, siis meil 11-12 aastat.

"Erinevus meeste ja naiste keskmise eluea vahel on meil suurimaid maailmas," ütleb ka meestearst Margus Punab. "Elukvaliteet on Eestis muidugi madalam kui Euroopas, kuid miks see elukvaliteet just meestele nii drastiliselt mõjub? Põhjusi tuleb otsida meeste psühholoogiast," ütleb TPÜ dotsent, sotsioloog Jüri Uljas hiljutisele meeste tervise uuringule tuginedes.

40% pole eluga üldse rahul

Uuringust selgus, et töö on eesti mehele väga oluline. Üle 70% küsitletuist oli rahul oma tööalaste oskustega, aga vaid 46% oma võimega elus läbi lüüa. 40% uuringus osalenuist tunnistas, et pole üldse oma eluga rahul, üle 30% väitis, et on tundnud masendust, et elu pole üldse elamist väärt.

"Kümme aastat tagasi väitis 88% Eesti meestest ja naistest, et mees peab vastutama perekonna majandusliku toimetuleku eest. Ka 1999. aastal väitis üle 80% meestest nii. Samal ajal on näiteks naabermaal Soomes nende inimeste arv, kes nii usuvad, märgatavalt vähenenud," ütleb Uljas.

Selgus, et Eesti mehed on väga hirmul võimaliku töökohakaotuse pärast - töökoha kaotus võrdub nende jaoks identiteedi kaotusega. Lausa otseselt mõjutab mehe tervist asjaolu, et keskmine Eesti mees on suuremate tulude nimel valmis riskima - 23,4% küsitletuist teeks seda ja ligi 10% on valmis ületama kõik eetika- ja moraalinormid, et saada suuremat tulu.

"Siis polegi midagi imestada, et vaid 45% Eesti meestest hindas oma tervisliku seisukorra heaks või vähemalt rahuldavaks. Ja tervenisti 20% küsitletuist nentis, et nende tervis on viimasel aastal halvenenud.

1995. aastal prognoositi Eestis poisile tulevaseks keskmiseks elueaks 61 aastat ja tüdrukule 74. Need kümme aastat on naised meestele võlgu, sest ühiskonna nõuded sugudele ei ole võrdsed. Mehe eluiga pikeneks juba üksi sellega, kui ta pere otsustaks elada vähenõudlikumat, mõõdukamat ja sallivamat elu," rõhutab Uljas. "Töö esikohale seadmine ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde. Mida enam pühendub mees tööle, seda enam hakkab ta võõranduma iseendast. Seega on oluline suurendada mehe osalust pereelus ja propageerida arusaama, et mees ei ole pelgalt rahategemise masin. Mehi saab töö ja majandusliku kapitali hullusest päästa vaid see, kui suudetakse tasakaalustada pereelu ja tööd, samuti harrastusi ja muud vaba aega," ütleb Uljas.

Mullu jõi end surnuks 332 meest

Kui 1990. aastal tarvitas kord nädalas või sagedamini kangeid alkohoolseid jooke 23% protsenti Eesti meestest, siis 1996. aastal tegi seda juba 35%. "Alkoholimürgituste arv suureneb iga aastaga," ütleb professor Jaak Uibu.

Mullu jõi end surnuks 332 meest. Peaaegu iga viies mees sureb ebaloomulikku surma, seda kas mürgituse, trauma või õnnetuse tagajärjel. Mehe oht sattuda vägivalla ohvriks on naise riskist neli korda suurem. "Kui omavahel kokku liita liiklusõnnetustest, alkoholimürgitustest, uppumistest, enesetappudest ja tapmistest põhjustatud surmad, saame üheksakümnendatel umbkaudu 2000-3500 sellist juhtu aastas. Seega välditavad ehk mõttetud surmajuhud moodustavad 10-15% kõigist surmajuhtudest," ütleb Uibu.

2001. aastal suri sellist mõttetut surma 2375 inimest ning kaks kolmandikku neist olid mehed. "Ainus võimalus neid kurbi arve vähendada on põhjalikult muuta senist liberaalset alkoholipoliitikat," usub Uibu.