Kuidas on mehe positsioon iseseisvas Eestis muutunud, võrreldes Nõukogude Eestiga?

Leonhard Lapin, arhitekt ja professor:

Minu isiklik positsioon on iseseisvuse ajal muidugi oluliselt muutunud - olen põranda alt tõusnud professoriks ja võin vabalt teha, mida tahan - kui on vaid vahendeid.

Raha on aga muutunud uues Eestis kõige mõõdupuuks ning mehed on ühel või teisel moel kujunenud raha või tarbimise orjadeks - kes on rikkuse nimel hakanud kurjategijaks, kes hoopis tippametnikuks. Mehe vahetu kontakt loodusega, ja seda kõige laiemaski mõttes - kontakt olemisega - on nõrk ning lihtsamalt - elu kvaliteet on langemas. Okupatsiooniajal oli igal eneseväärikusega mehel teatav võitleja positsioon, isegi rahateenimine oli võitlus tollase majandus- ja poliitilise süsteemiga.

Nüüd on võitlus - mehe igivana roll - taandunud tervisesaalidesse või harratusväljakutele, kus toimub mõttetu võistlemine mittemillegi nimel.

Ka sarnase tegevuse eesmärk - tervist hoida - on lõppeks vaid pseudomüüt, sest füüsilist seisundit parandades ei muudeta ometigi oma orjameelt, mis teenib mammonat. Ja see meestepõlvkond on looduse poolt määratud välja surema!

Voldemar Kolga, psühholoog ja meesuurija:

Üldiselt tunnevad ennast mehed kõvemana kui enne (selleks on võimalus), kuid on olemas suur kaotajate grupp. See ei ole naistega seotud.

Mihkel Mutt, kirjanik, Sirbi peatoimetaja:

Pingelisemaks. Kuna mehed reageerivad muutuvatele oludele kiiremini, siis ajab uus võimaluste paljusus neil pea segi ja nad rabavad end surnuks.

Andres Langemets, kriitik ja luuletaja:

Nõukogude ajast tuleb mulle meelde kaks fakti. Üks oli Rudolf Rimmeli artikkel naiste ringkaitse kohta. Tema võitles õiguse eest saada endale oma tütar. Nõukogude ajal olid kohtud ja sotsiaalametid naiste valdus ja valitses seisukoht, et igal juhul on isa kaabakas ja ema hea. Minu teada Rimmel võitis ja sai selle tütre endale. Tema üks luulekogu 1980ndate alguses muide kirjeldab seda armastust tütre vastu. Meelde on jäänud ka Hando Runneli essee "Meeste mäss" 1973 ja sealne väide, et isa on ka inimene.

Mul on tunne, et need olid mehe arglikud katsed tõusta nõukogude feminismi vastu.

Praegu fetisheeritakse uues ärielus naine patriarhaalsel kombel uutmoodi üle. Nõukogude ajal oli sekretär truu tädi, nüüd peab olema bimbo, kes peab ka kõik tööd ära tegema. Varane kapitalism on vallandanud uue patriarhaalse shovinismi. See tähendab ameerika tüüpi meest, kelle naine orjab kodus ja töö juures on mitmed teised naised.