Kuhu kaovad mehed kõrgkoolidest?

Piret Tali

Eesti Päevaleht, 05.03.2005

Kõrghariduse omandamine on nagu maraton, kus lõpetajaid on oluliselt vähem kui alustajaid. Miks on 70 % kõrgkoolide lõpetajaist Eestis naised? Kus tekib viga soolises tasakaalus, kas juba põhihariduses?

•• Eliitkooli astumise katsetel on poistel oma soo tõttu lihtsam sisse saada. Kuna poisid arenevad aeglasemalt, tehakse neile tüdrukutega võrreldes sisseastumisel eelistusi, et koolis püsiks sooline tasakaal.

•• Õpetajad kinnitavad, et tüdrukud on usinad, ent lollid; poisid laisad, kuid andekad. Tänu emalikele naispedagoogidele on poistele haridus-süsteemis palju rohkem lubatud. Poisid saavad kergema vaevaga parema hinde. Haridussüsteem tervikuna on feminiseerunud ehk tasakaalust väljas.

•• Emad on sageli parema haridusega kui isad. Eestis on hulgaliselt meedikutest, raamatukogutöötajatest, õpetajaist naisi abielus meestega, kellel madalam haridustase ja sotsiaalne staatus. Poistel puudub haritud mehe mudel.

•• Kauboikapitalismis ei määra mehe väärtust haridus, vaid raha. 80-ndatest peale on tegija mees see, kes oskab väikesest rahast suurt teha. Kõrgkooli lähevad ju nohikud?

•• Põhikoolist langeb välja rohkem poisse kui tüdrukuid. Aasta jooksul langeb meil põhikoolist välja 1500 õpilast, neist 1200 on poisid. Juba gümnaasiumis valitseb tüdrukute ülekaal. Ka keskpäraste võimetega tüdrukud jõuavad paremini edasi, sest on püüdlikud. Juba katseid gümnaasiumisse sooritab nõutaval tasemel rohkem tüdrukuid.

•• Noormehi pääseb ülikooli vähem, sest sisseastumisel ei suuda nad neidudega konkureerida. Kui arvestatakse güm-naasiumi keskmist hinnet, annab see eelise tüdrukutele; kui on sisseastumiseksamid, on eelis poistel. 2001. aastal oli saja mehe kohta naissoost sissesaajaid 171!

•• Kõrgkoolid on feminiseerunud. Pärast 1982. aastat, kui poisid üle pika aja ülikoolist vene sõjaväkke võeti, on kõrgkoolid feminiseerunud. Mehed ei suutnud kroonust naastes õpinguid jätkata. Praegu õpib kõrgkoolides iga saja mehe kohta 160 naist.

Naissoost magistreid on rohkem. Kõige suurem naiste osakaal on integreeritud bakalaureuse ja magistriõppes (195 naist 100 mehe kohta) ja magistriõppes (183 naist 100 mehe kohta). Doktoriõppes on ainsana suhteliselt võrdne seis.

•• Enamik kõrgkoolist väljalangejaid on meessoost. 2003. aastal katkestas õpingud iga kuues meesüliõpilane ja iga kümnes naisüliõpilane.

•• Eestis peetakse meest perekonnapeaks, mis tähendab, et lapse sündides läheb ta tööle. Teadmine, et ta peab peret toitma, muudab palgatöö mehe jaoks haridusest olulisemaks. Isegi kui naine sama suurt palka teenib, arvab mees, et just tema peab peret üleval pidama. Naine suudab ka lapse(laste) kõrvalt kõrgkooli lõpetada, mees mitte.

•• Ilma diplomita saab ka tööd. Diplom ei taga tööd. Kes kord ülikooli ajal juba töö leiab, sellel muutub kooli lõpetamine formaalsuseks. Tarbimisele anduda on ju mõnusam kui koolipinki nühkida. Eriti kui diplomi saamisel palk ei tõuse.

•• (Kommertsliku) kõrghariduse ebaühtlane tase. Kõrgharidusest on kohati saanud samasugune väärtuseta ja pingutuseta omandatav formaalne haridus nagu nõukaajal devalveerunud keskharidusest.

•• Kõige rohkem katkestavad mehed õpinguid kutsekõrghariduses. 26% mehi (12% naisi) ei lõpeta kutsekõrgharidust andvat õppeasutust. 19% mehi (10% naisi) ei lõpeta diplomiõpet. 17% mehi (10,5% naisi) jätab pooleli bakalaureuseõppe.

•• Eestis on kõrgkoole rohkem kui kunagi varem. Kümmekonna aasta eest olid Eestis valdavad riiklikud kõrgkoolid – kuus ülikooli. Praeguseks on kõrgharidust andvaid õppeasutusi 47.

•• Rakenduslikud kõrgkoolid õpetavad “pehmeid” erialasid. Eesti 47 kõrgkooli hulgas on 17 erarakenduskõrgkooli ja 11 kutseõppeasutust, mis väheste eranditega õpetavad “pehmeid” erialasid. Vähestesse neist jagub “mehelikke” erialasid a la rahvusvaheline ärijuhtimine, haldusjuhtimine, õigusteadus jms.

•• Riiklikud kõrgkoolid pakuvad populaarsetel erialadel riiklike kohtade kõrval ka tasulist õpet, olles ise ka suurimad erakõrgkoolid. Popid erialad, näiteks sotsiaalteadused, on sageli nn naisteerialad.

•• Kõrgkooli läheb rohkem noori, kui samal aastal keskkooli lõpetab. Kui umbes kümne aasta eest läks kõrgkooli 50% keskkoolilõpetajate koguarvust, siis nüüd ületab kõrgkooli astunute hulk samal aastal koolilõpetajate arvu.

•• Ülikoolid võtavad vastu järjest rohkem üliõpilasi, sealhulgas rohkem naisi. Pedagoogikaülikoolis on vastuvõtt suurenenud viimase kümne aasta jooksul neli korda, TÜ-s kaks korda jne.

Allikad: statistikaamet, haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikooli õppe-ja üliõpilasosakond, kõrghariduse akrediteerimiskeskuse juhataja Tiit Laasbergi artikkel EPL-is “Ülekuumenenud Eesti kõrgharidus”