... seostab mehe edukuse sellega, kuidas ta kohaneb iseendaga
 

Rootsis läbi viidud uurimuses märkisid peaaegu kõik abielus mehed, et nende lähim suhe on omaenese naisega. Õnnelikus abielus olevatel meestel oli tervis parem, nende enesetaputõenäosus oli väiksem, neil olid paremad karjääriväljavaated ja pikem eluiga.
Naisest ühiskondlikuma ja samas üksildasema eluviisi tõttu koosneb mehe tutvuskond suuresti kolleegidest, klubikaaslastest, samade harrastustega tegelejatest. Emotsionaalselt lähedasi ja toetavaid suhteid on nende hulgas minimaalselt. Seetõttu on mehele abielu lausa eluliselt oluline.
Ligi veerandil naistest oli sama uurimuse järgi aga kellegi teise naissoost isikuga isegi lähem suhe kui oma mehega. Suhetele orienteerituse tõttu ümbritseb naist võrdlemisi efektiivne ühiskondlik tugivõrgustik. Lähisuhted rikastavad tema arusaama oma minast, aitavad hoida enesehinnangut ja võimaldavad ka oma tundeid ventileerida: naine räägib esilekerkivatest probleemidest ema või sõbratariga ja saavutab vähemalt osalise emotsionaalse tasakaalu.
Ei ole alust arvata, et mees asjast aru ei saa, küll aga on tema reageering konfliktiolukordade korral tavaliselt vastupidine, ta tõmbub eemale. Mees loodab, et aeg teeb oma töö ja tasapisi laabub kõik iseenesest. Kui probleemist on möödas mõni aeg, ei taha mees seda enam puudutada, vaid loeb teema lõpetatuks.
Mees kipub mööda vaatama ka ilmselgetest stressitunnustest, kinnitades endale, et need tulevad ületöötamisest, vanusest või vähesest füüsilisest koormusest.
Kätte maksavad ka traditsioonilised mehelikkusemallid. Meest on lapsepõlvest peale kasvatatud vastu pidama ja tugev olema, nõrkuse tunnistamist peetakse mehelikus kultuuris tabuks. Oma raskusi pihtides on tal kerge jääda naerualusteks. Nii tüürib ta järjekindlalt kriisi suunas.
Kriis on olukord, kus inimene on võimetu käituma viisil, mis aitaks ümber kujundada stressi tekitavat olukorda.
Kriisi aluseks on näiliselt lahendamatu probleem, millega inimene oma tavapäraste probleemilahendamise oskustega toime ei tule. Ta ei suuda siis kainelt arutleda oma elu üle, teda haaravad masendus ja paanika. Tavaliselt kogeb ta tüdimust, abitust ja segadust ega mõtle enam arukalt ja objektiivselt.
Soorolliga omaks võetud suletuse tõttu maandab mees oma pinged kriisi korral enamasti alkoholi, destruktiivsetesse lõbustustesse ja tööuima. Samuti on meeste enesetappude hulk suhte ummikusse jooksmise tagajärjel palju kordi suurem kui naistel. Väga tõenäoline, et mehele oli paarisuhe üks väheseid või koguni ainus tõeliselt lähedane suhe. Kui kaob see, kukub kokku ka kõik ülejäänu. Rootsis loodud meeste kriisiabikeskuste andmetel on nende riigi kõige riskialtim grupp keskealine lahutatud mees.
Kui mees ka mõistliku lahenduse otsimisest loobub, ei tähenda see ükskõiksust. Pigem ei pea ta depressioonile vastu. Mees vajab siis tingimata enda kõrval kedagi, kes tooks tema ellu tagasi ratsionaalse alge ja kellega oleks võimalik asjade üle arutleda.