... seostab mehe edukuse sellega, kuidas ta kohaneb iseendaga
Rootsis läbi viidud uurimuses märkisid peaaegu kõik abielus mehed, et
nende lähim suhe on omaenese naisega. Õnnelikus abielus olevatel meestel
oli tervis parem, nende enesetaputõenäosus oli väiksem, neil olid
paremad karjääriväljavaated ja pikem eluiga.
Naisest ühiskondlikuma ja samas üksildasema eluviisi tõttu koosneb mehe
tutvuskond suuresti kolleegidest, klubikaaslastest, samade harrastustega
tegelejatest. Emotsionaalselt lähedasi ja toetavaid suhteid on nende
hulgas minimaalselt. Seetõttu on mehele abielu lausa eluliselt oluline.
Ligi veerandil naistest oli sama uurimuse järgi aga kellegi teise
naissoost isikuga isegi lähem suhe kui oma mehega. Suhetele
orienteerituse tõttu ümbritseb naist võrdlemisi efektiivne ühiskondlik
tugivõrgustik. Lähisuhted rikastavad tema arusaama oma minast, aitavad
hoida enesehinnangut ja võimaldavad ka oma tundeid ventileerida: naine
räägib esilekerkivatest probleemidest ema või sõbratariga ja saavutab
vähemalt osalise emotsionaalse tasakaalu.
Ei ole alust arvata, et mees asjast aru ei saa, küll aga on tema
reageering konfliktiolukordade korral tavaliselt vastupidine, ta tõmbub
eemale. Mees loodab, et aeg teeb oma töö ja tasapisi laabub kõik
iseenesest. Kui probleemist on möödas mõni aeg, ei taha mees seda enam
puudutada, vaid loeb teema lõpetatuks.
Mees kipub mööda vaatama ka ilmselgetest stressitunnustest, kinnitades
endale, et need tulevad ületöötamisest, vanusest või vähesest
füüsilisest koormusest.
Kätte maksavad ka traditsioonilised mehelikkusemallid. Meest on
lapsepõlvest peale kasvatatud vastu pidama ja tugev olema, nõrkuse
tunnistamist peetakse mehelikus kultuuris tabuks. Oma raskusi pihtides on
tal kerge jääda naerualusteks. Nii tüürib ta järjekindlalt kriisi
suunas.
Kriis on olukord, kus inimene on võimetu käituma viisil, mis aitaks
ümber kujundada stressi tekitavat olukorda.
Kriisi aluseks on näiliselt lahendamatu probleem, millega inimene oma
tavapäraste probleemilahendamise oskustega toime ei tule. Ta ei suuda
siis kainelt arutleda oma elu üle, teda haaravad masendus ja paanika.
Tavaliselt kogeb ta tüdimust, abitust ja segadust ega mõtle enam arukalt
ja objektiivselt.
Soorolliga omaks võetud suletuse tõttu maandab mees oma pinged kriisi
korral enamasti alkoholi, destruktiivsetesse lõbustustesse ja tööuima.
Samuti on meeste enesetappude hulk suhte ummikusse jooksmise tagajärjel
palju kordi suurem kui naistel. Väga tõenäoline, et mehele oli
paarisuhe üks väheseid või koguni ainus tõeliselt lähedane suhe. Kui
kaob see, kukub kokku ka kõik ülejäänu. Rootsis loodud meeste
kriisiabikeskuste andmetel on nende riigi kõige riskialtim grupp
keskealine lahutatud mees.
Kui mees ka mõistliku lahenduse otsimisest loobub, ei tähenda see
ükskõiksust. Pigem ei pea ta depressioonile vastu. Mees vajab siis
tingimata enda kõrval kedagi, kes tooks tema ellu tagasi ratsionaalse
alge ja kellega oleks võimalik asjade üle arutleda.
|