Teadlased tunnevad muret isade pärast

Kristel Rõss

Tartu Postimees, u. 24. aprill 2002

Perekasvatuse instituudi konverents "Isadest ja isadusest" Tartu Ülikoolis tõi õrnemast soost kuulajate hulka vaid kümmekond meest.

"Seegi on märk isatust ühiskonnast," nentis perekasvatuse instituudi juhataja Ruta Mürk. Kummalisel kombel on meestekeskses ühiskonnas jäänud isa roll laste kasvatamisel tagaplaanile, lisas ta.Pere majandusliku poole eest hoolitsemisele pühendunud pereisa jätab pahatihti tähelepanuta emotsionaalsed suhted, näiteks usaldusliku suhte lapsega.

Kaasa ja isa roll

Paljud mehed ei oska eristada abikaasa ja isa rolli."Mees peaks tähtsustama end isana ka siis, kui ta ei ela lastega koos," ütles Mürk. Meestele peaks andma kindlustunde tõsiasi, et 1995. aastast on DNA-analüüsi põhjal võimalik isadust tuvastada. Konverentsi ettekandeid läbis põhiteema - et pärast paarisuhte lõppemist ei kaoks lapse ja vanema suhe. Mõnikord toob lahutus kaasa positiivse muutuse: mees hakkab isaks olemist hindama rohkem kui varem, rääkis Mürk.Tavaliselt siiski pärast lahutust isad kaugenevad oma lastest, väldivad lapsega kokkusaamisi või kohtuvad ainult süütunde leevendamiseks. Mujale elama asunud isa peaks varuma lapsele aega, tavaliselt ei piisa tunnist-paarist, et võõristus kaoks ning laps hakkaks uuesti isa usaldama.Osa meestest püüab puudujääki lastega suhtlemisel kompenseerida raha abil. Isa viib last näitusele, kinno ja mänguasjapoodi, aga ema õlule jääb reaalne kasvatus, sealhulgas ka nõudja ja karistaja roll, rääkis Mürk.

Mõju avaldab õhkkond

Emal on osa ka isa ja lapse suhte kujundamisel. Lapse eest ei tohi isa olemasolu varjata, tal on oluline teada, et mõlemad vanemad temast hoolivad. "Lapsele ei mõju peremudel (registreeritud kooselu, vabaabielu, üksikvanema pere), vaid kodus valitsev õhkkond," tõdes perekasvatuse instituudi juhataja.Isade koolituse vajalikkust rõhutanud Tallinna Pedagoogikaülikooli teadur Jüri Uljas plaanib koos mõttekaaslastega isade ühingu loomist, mis muu tegevuse hulgas pakuks isadele ka koolitust."Tahame isasid toetada näiteks pärast lahutust," ütles ta. Uljas väitis, et Eesti kohtusüsteem ei arvesta ka korralike isade ega ka laste huve. Sotsiaalministeeriumi andmetel taotleb Eestis lapsehooldusõigust umbes 4 protsenti isadest, selle saab vaid 2 protsenti. Norras läbi viidud uuringud näitavad, et lastele on parem jääda pärast vanemate lahutust elama isa juurde, tõdes Uljas.