Lapsel on õigus isale

www.tommykool.ee

Arvatavasti juurdleb iga isata laps selle üle, miks isa ta maha jättis

Isadepäeva eel toimunud konkursile “Mul on õigus isale” laekus 593 kirjandit ja 432 plakatit. Konkursile järgnes sama sisuga meediakampaania, mis rõhutas isade tähtsust laste kasvatamisel.

Südamelt ära

Konkursi üks korraldaja Tuuli Elstrok märgib, et kuigi kirjandite teemad olid positiivse rõhuga, saabus ka küllalt palju negatiivse sisuga kirjutisi. Kirjeldati isade halbu omadusi ja laste läbielamisi: isa joob, on vägivaldne, läks teise naise juurde ja jättis lapse(d) maha, töö on lapsest tähtsam.

Tauniti lubaduste unustamist ning kokkulepete mittetäitmist. Nooremad lapsed tõid negatiivse näitena välja ka suitsetamise: Minu meelest kulub isal suitsu tegemisele liiga palju aega, sest mõnikord, kui mul on vaja isaga rääkida, on ta just koridoris suitsu tegemas, ja siis tundub mulle küll, et ühe suitsu tegemiseks kulub terve igavik (poiss, 5. kl). Keskmises ja vanemas vanuserühmas ei märgitud suitsetamist peaaegu üldse — eks ole selles vanuses suitsetajaid juba parasjagu.

Lapsed soovisid, et isad leiaksid nende jaoks aega, mängiksid nendega. Tüdrukud pidasid silmas rohkem lauamänge, poisid seiklusmänge või ühiseid matku, et üheskoos lõket teha ja elutarkusi vahetada. Paljude teismeliste tüdrukute soov oli isaga koos jalutada. Samuti taheti rääkida oma muredest: kui ei saa õpetajaga läbi või tekib eakaaslastega arusaamatusi.

Lapsed ei oota alati valmis lahendusi ja tegevusjuhiseid, ka lihtsalt ärakuulamisest hakkab kergem. 7.-12. klassi õpilased soovisid, et isa annaks nõu, kuid laseks neil ise otsuseid langetada. Siiski eeldavad järeltulijad selgete piiride kehtestamist lubatu ja keelatu vahel. Ka lapse karistus peaks olema läbi räägitud: mille eest karistati ja miks.

Lisaks sellele, et lapsed peavad vajalikuks kiitust ja tunnustust, igatsevad nad, et isad pisutki oma tundeid välja näitaksid: Kuigi ma tean, et ta armastab mind, aga isa võiks seda mulle üks kordki öelda (tüdruk, 10. kl).

Miks on isa vaja?

Sel teemal on kirjutatud pakse raamatuid ja tehtud mahukaid uurimusi. Tüdruk 11. klassist mõtiskles: Isad õpetavad lastele seda, mis neile endile kõige rohkem huvi pakub ning seda, mida nad ise on elust õppinud.

Emad seevastu õpetavad üldisi, kogu ühiskonna poolt hinnatud uskumusi ja seisukohti. Seega panevad enamasti naised aluse sellele, et laps oma eluga toime tuleks ja mehed aitavad kujundada tema isikupära. Tihti mõjutavad koos veedetud õhtud ja kamina ees räägitud jutud kogu lapse edasist elu.

5. klassi poisi arvamus isa vajalikkusest kasvatustöös oli niisugune: Isaga lapsed on paremini kasvatatud kui isata lapsed, sest neil on kahekordne kasvatus. Isata lastel on ühekordne kasvatus, sest neil on ainult ema, kes neid kasvatab.

Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot väidab: “Lapse sotsialiseerumisprotsessis on ühtviisi oluline nii ema kui isa kasvatus, isa puudumisel võivad lapsel nihestuda väärtushinnangud. Üldjuhul on isaga kasvanud tütred enesekindlamad, nad teavad, et on tublid, targad ja ilusad naised. Poisid õpivad isalt isa- ja meherolli.”

Sama kinnitavad laste kirjandid: Seoses isa kaotusega olen ka mina muutunud veidi ebakindlamaks ning see väljendub nii koolitöös kui ka suhetes teiste inimestega (tüdruk, 10. kl).

Nüüd on isa äraminekust mitu aastat ja ma tean, et olen kasvanud isekaks ja teiste suhtes hoolimatuks. Ma ei julge kedagi usaldada ega tutvuda uute inimestega, sest kardan jälle kõrvetada saada (tüdruk, 9. kl).

Raha ei asenda armastust

Pole just palju vanemaid, kelle tööpäev algab hommikul tavapärasel ajal ja lõpeb õhtul viiest-kuuest. Täiskasvanute pikad päevad, nädalased komandeeringud ning tööstress tekitavad muret ka lastele. Me võime ju lausa öelda, et töö on lapselt isa röövinud (poiss, 11. kl).

Isa, kes töörabamise kõrvalt laste jaoks üldse aega ei leia, ei täida kindlasti oma kohustusi õigesti. Lapsi ei või ohverdada töö tõttu (tüdruk, 10. kl).

Kui ma tööl käin ja ma pean sinna väga vara minema ja väga hilja tulema, siis ma tuleksin töölt ära ja otsiksin hea uue töö (tüdruk, 3. kl).

Mõnikord püüavad vanemad vähest aega korvata rahaliste väärtustega. Rahal on küll võimu, ent laste armastust raha eest osta ei saa. Laps ei vaja hunnikute viisi raha, vaid isa, kes teda armastaks, kinnitab 6. klassi tüdruk.

Armastuse vajadust õhkub ka järgmistest ridadest: Paljud isad arvavad, et hommikusest terest ja õhtusest head-ööd soovimisest piisab, ning paljud peavad seda normaalseks, kuid teismeliseikka jõudnud noorukile on tähtis, et räägitaks tema tunnetest, ootustest seoses elu ja isaga. Lapsel on õigus isale, kuid olemasolust üksi ei piisa. Tähtis on, milline ta on (poiss, 11. kl).

Täiuslik isa

Nooremad lapsed olid oma isaga rohkem rahul. Taheti, et isa teeks tööd, aga mitte liiga kaua. Et isa oleks rahulik, lõbus, natuke karm, aga mitte liiga. Et ta küsiks näha tunnistust, ei unustaks lapse sünnipäeva ning eraldi elav isa poleks kui jõuluvana, keda näeb vaid korra aastas.

Ka neil lastel, kes pole saanud kasvada koos isaga, on isast oma ettekujutus: Arvatavasti juurdleb iga isata laps selle üle, et miks isa ta maha jättis, miks isa teda ei tahtnud. Ta mõtleb ja unistab, milline oleks tema elu siis, kui tal oleks isa. Miks on isa enamikul tema klassikaaslastest, aga temal mitte?

Ja see mõtlemine teeb haiget. Hea isa ei jäta oma lapsi kunagi maha. Ta on oma lastega sünnist saadik koos, nii rasketel kui ka rõõmuhetkedel. Hea isa ei joo ega tule purjus peaga koju. Hea isa ei löö oma lapsi, vaid hoiab neid ja annab neile eeskuju. Hea isa ei jäta oma lapsi kunagi hätta. Üks hea isa toetab ja õpetab oma lapsi, sest lapsed on talle kallimad kui kõik muu siin ilmas (tüdruk, 6. kl).

Ideaalisa otsinguil on kahe jalaga maa peal tüdruk 6. klassist: Olgem ausad, ideaalisa pole olemas. Ikka on tal mõni viga. Kas või see, et üks hammas on suust puudu.