Pereteraapia

E. Asen

rtm: Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada” (Tänapäev, 1999)

Pereteraapia tähtsamaid eesmärke on aidata inimestel poolelijäänud asju selgeks rääkida. Tavaliselt on need teemad ülimalt tuleohtlikud ja nende arutamine lõpeks enesevalitsuse kaotamise, uste paugutamise ja välja marssimisega. Seetõttu neist vaikitaksegi. Teraapiaseansil hoiavad pereliikmed end vaos ja kuulavad asju, mida tavaliselt ei suudaks kuulata, ja ütlevad sellist, mida tavaliselt ei ütleks. Pereterapeut aitab pereliikmetel avastada põlvest põlve kandunud käitumismustreid, vanu stsenaariume ja tarbetuid müüte. Sugupuu koostamine ja teised tehnikad aitavad neid seoseid märgata. Järgmistel seanssidel pääsevad kõik lähemale “sibula tuumale” ja teel selleni räägitakse paljudest praktilistest asjadest. Pereteraapias muutub aruteluobjekt pidevalt: vahel on selleks põlvkondadevahelised suhted, vahel täiesti tühisena näivad igapäevased asjad. Selles pole mingit vastuolu: minevikus pooleli jäänud asjad peegelduvad igapäevastes rutiinsetes toimingutes, nii et viimaste arutamine on seotud esimestega ja ka vastupidi.

Pereteraapia eesmärk pole mitte inimeste “ravimine”, vaid protsessi käivitamine omamoodi “lendstardist” ja selle garanteerimine, et “mootor” käima läheks, enne kui jõuetult abist loobutakse. Hilisema liikumissuuna saab pere valida ise. Terapeut võib giidina viia pere ekskursioonile, mis pakub uusi võimalusi, aga kus vaid pere ise saab otsustada, mis võimalused ta valib.

Kaua pereteraapia kestab?

Esimesed seansid peetakse tavaliselt lühikeste vahedega, näiteks kord nädalas, edaspidi aga iga kahe nädala või kuu tagant. Keskmiselt käiakse 6-10 seansil.

Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni?

Pereterapeudid katsuvad vältida sõltuvuse teket ja kuna perest saab teraapia käigus “abiterapeut”,siis võivad asjad teraapia lõppedes iseenesest sujuda. Aga vaid siis, kui pere on valmis jätkama “ametlikus” teraapias alustatut. Kui pereliikmed satuvad terapeudist sõltuvusse, võivad nad – sageli ise seda mõistmata – tekitada uusi probleeme, et saaks ikka edasi terapeudi juures käia.

Igale teraapiale tuleks lisada silt sellega kaasnevatest ohtudest, nagu suitsupakil on märge suitsetamise ohtlikkusest. Teraapia eesmärk on muutuste hoogustamine ja muutus võib olla vägagi segadusttekitav. (Näiteks võib vastumeelne kooselu olla väga ebameeldiv, kuid vähemasti on see tuttav olukord. Mõni teine variant võiks olla parem, kuid see on võõras ja ärevusttekitav.) Muutus toimub aeglaselt ning seda mitte üksnes tunde tõttu, nagu oleks me oma probleemidega abielus, vaid ka seetõttu, et me kardame kõike võõrast. Muutus eeldab riskimist.

Pereterapeut ei hakka perekondi ravima ega lammutama. Ta üritab luua olukorda, kus saaks konstruktiivselt arutada nii praeguse eluviisi jätkamise tagajärgi kui pere tavapäraste käitumismustrite muutmist. Terapeut ei saa ega tohi otsustada, mida inimesed oma eluga ette võtavad. Seevastu pakub ta alternatiive ja julgustab kõiki pereliikmeid kaaluma koos ja lahus elamise häid ja halbu külgi.

Pereteraapia ei kujuta endast imerohtu kõigi ja kõige tarvis kuid on arvukalt tõendeid, et pereteraapiaga on võimalik saavutada väärt tulemusi ning mitte üksnes siis kui, kui peab lahendama teravaid probleeme inimsuhetes, vaid ka puutudes kokku tõsiste psüühiliste häiretega. Sellisteks on näiteks toitumishäired, käitumisprobleemid, depressioon, skisofreenia, laste psüühilised probleemid ja noorte läbielamised.

Kokkuvõtteks

Süsteemset ehk pereteraapiat (ingl. k. narrative therapy ) kasutatakse, et midagi muuta suhetes teie jaoks oluliste inimestega.

• Kas olete rahul iseenda kui lapsevanemaga?

• Soovite muuta suhteid enda vanematega?

• Tahaksite elada oma elu õnnelikumalt, olles üldse edukam suhetes?

• Kuidas valutumalt üle saada rasketest perioodidest elus?

Kõiki neid ja veel paljusid teisi aspekte võimaldab käsitleda pereteraapia, kasutades süsteemset lähenemisviisi. Terapeut aitab vaadelda olukordi kõrvalt, uurida ja muuta käitumismustreid, toetada muutusi. Teraapiasse olete oodatud nii üksinda kui ka koos lähedastega (sõpradega, elukaaslasega, sugulastega).Paljudel juhtudel on pereteraapiaga saavutatud häid tulemusi ka suhetes psüühiliste häiretega inimestega.