Müüt meeste pingelisest elust

Malle Järve

Päevaleht, 13. juuli 2004

Eesti naised teevad nädalas 12 tundi rohkem majapidamistöid kui mehed

Eestis on laialt levinud müüt, justkui meeste elu oleks pingelisem kui naistel. Paari aasta eest korraldatud statistikaameti uuring räägib aga hoopis teist keelt – mehed teevad küll keskmiselt pikemaid tööpäevi, ent kui palgatööle juurde arvata ka kodused majapidamistööd, siis on naiste koormus palju suurem. Naiste tööpäev on tunni võrra pikem kui meestel.

Tasulise töö aeg on meestel ligi tunni võrra pikem kui naistel, kattes vastavalt 5,6 ja 4,8 tundi ööpäevast. Kui aga arvesse võtta ainult neid mehi ja naisi, kes statistikaameti korraldatud küsitluse nädalal üldse töötasid, siis kulutasid nad keskmiselt päevas tööle vastavalt 8,9 ja 7,9 tundi.

Samal ajal kulutavad töötavad naised majapidamistöödele päevas tunni ja kolmveerandi jagu rohkem aega kui mehed. Kodused tööd, mis hõlmavad peale majapidamistööde ka lastega tegelemist, sisseostude tegemist, aiatööd, ehitust, remonti jm, katavad naistel päevas 4,4, meestel 2,6 tundi. Nädala peale kokku teeb see ligi 12 tundi rohkem tasuta tööd võrreldes meestega!

Sealjuures jaotuvad need tööd kõige ebavõrdsemalt seal, kus meeste abi selles kõige enam vajatakse – peredes, kus kasvavad alaealised lapsed, ning 25.–45. eluaasta vahel, mil lastekasvatamisega kattub enamasti ka keskmisest suurem kutsetöö koormus. Nii näiteks pühendavad koolieelikute emad majapidamisele ja perele keskmiselt üle 5 tunni päevas ehk 1,8 korda rohkem aega kui samavanuste laste isad.

Meeste- ja naistetööd

Eestis püsib endiselt elujõus tavapärane jäik vahetegemine meeste- ja naistetööde vahel. Naised teevad meestega võrreldes rohkem just rutiinseid, päevast päeva korduvaid ja ajamahukaid kodutöid (toiduvalmistamine, koristamine, pesupesemine jms), mis kokku röövivad neil kaks kolmandikku kodutöödele kuluvast ajast. Ka lastehoid ja nendega tegelemine on suures osas naiste valdkond. Meeste kanda jäävad aga enamasti ehitus- ja remonditööd.

Kujunenud olukorra põhjuseks on mõistagi sügavalt juurdunud arusaam, mis peab naise kodust koormust loomuldasa tema rolli juurde kuuluvaks. Paljude meeste arvates see polegi justkui “päris” töö, sestap jäetakse see rahumeeli naistele. Kuid ka meie naised ise on tihtipeale varmad “ohverduma” – tõrjudes piltlikult öeldes mehi ja poegi köögist välja, sest nii ollakse harjunud.

Noorte naiste uued hoiakud

Tõsi, vähemalt hoiakute tasemel võib Eestis viimasel ajal täheldada tendentsi egalitaarsema rollimudeli suunas. Viimasel kümnendil kahanes nii meeste kui ka naiste seas konservatiivse rollijaotuse pooldajate osa, mille kohaselt kodutööde osas peaksid naistele jääma naistetööd ja meestele meestetööd. Eriti suured muutused on aset leidnud just noorte seas.

Samas peab endiselt iga neljas mees seda vanamoelist tööjaotust normaalseks. Ning noortest, 18–24-aastastest eesti meestest toetab seda 29 protsenti, samavanustest naistest aga vaid 7 protsenti. Tänapäeva noored naised lepivad üha vähem oma emade ja vanaemade rollimudelitega, aga noored mehed jäävadki järgima oma isade ja vanaisade arusaamu. Selle põhjal pole raske ette näha tulevasi perekonflikte.

Töötavate naiste kogutöökoormus (tasuline ja tasuta töö kokku) ületab meeste oma ligikaudu tunni võrra enamikus küsitletute rühmades. Suurim topeltkoormus lasub tööga hõivatud alaealiste laste emadel, kus see läheneb 10 tunnile päevas ning ületab isade kogutööpanuse 1,1 tunni võrra. Tänu naiste suuremale kogutööpanusele jäävad ka nende vaba aja varud, mis moodustavad keskmiselt 4 tundi päevas, alla meeste omadele (4 tundi 47 min.). Erandiks on üksikud inimesed.

Need andmed lükkavad ümber müüdi, justkui meeste elu oleks pingelisem kui naistel. Eesti meestel on paremad võimalused lõõgastumiseks, harrastusteks ja eneseteostuseks. See paistab eriti silma Põhjamaade taustal, kus töökoormus ja vaba aeg jaotuvad sugupoolte vahel võrdsemalt.