Meestemaksust, perevägivallast ja Nobeli preemia laureaatidest

Üles kirjutas: Lea Larin

Päevaleht, 16.10.2004

Raili Põldsaar
Piret Räni
Liina Järviste
Helen Talalaev
Kadi Viik
Selve Ringmaa

Kas kõik mehed peaks maksma maksu selle eest, et nad on mehed? Miks mitte – naised ju maksavad.

•• Eesti kohtutes kahe viimase aasta jooksul menetletud 55 peresisese vägivalla kohtuasjast on lahendini jõudnud 18 (Mall Muidre, 2004). Samal ajal on uuringu andmetest teada, et aastas saab perevägivalla tõttu vigastada 41 000 naist, neist 7000 raskelt (Iiris Pettai, Ivi Proos, 2003).

•• Viik: Vägivallatemaatika probleem on selles, et see taandatakse ühe inimese käitumisprobleemiks. Paraku on tegemist laiema nähtusega, mis sõltub ühiskonnast – mõnes ühiskonnas on hästi palju vägivalda. Tal on erinevad näod.

•• Järviste: See on Eesti fenomen, et noored mehed ennast surnuks joovad, narkot tõmbavad, õnnetustesse satuvad ja aeg-ajalt naisi peksavad. Ja siis naised suures meeleheites ja terrorihirmu tulemusel tapavad nad ära ka.

•• Ringmaa: Muidugi leidub ka teistsuguseid mehi, kes on ise väljendanud seda, et neil on meestena kollektiivne süü. Valge lindi kampaania** ja sellised asjad on algatatud ju meeste poolt, vabatahtlikult. Näitamaks, et nad on ohvritega solidaarsed ja taunivad vägivallatsejat.

•• Põldsaar: Internetikommentaarides on täiesti tavaline seisukoht, et aeg-ajalt naise peksmine, nii-öelda profülaktika mõttes, on normaalne. Fakt, et selliseid arvamusi ei häbeneta avalikult esitada, on häiriv.

•• Viik: Lugesin lehest, kuidas üks mees oli väga jõhkralt peksnud oma naist. Politsei kommentaar oli selline: eks igas loos ole kaks osapoolt, ei tea ju, kes siin süüdi on. Ta veel julgeb niimoodi arutleda! Kui politsei on kuulutanud 2004. aasta üheks prioriteediks perevägivalla vastu võitlemise.

Mis kohtuasjadesse puutub, siis just perevägivalla osas on olukord absurdne – kui mehele kui kurjategijale trahv määratakse, kannatab ka naine. Kuna trahvi ei maksa kinni mitte mees, vaid pere tervikuna. Nii et naine, kes peksa sai, maksab omaenda peksmise eest veel peale.

•• Rühm Rootsi parlamendiliikmeid esitas kava kehtestada meestele maks. Meestemaksu eesmärk on katta kulutused, mis tekivad seoses meeste vägivallaga naiste vastu.

•• Ringmaa: Vähemalt ideena intrigeeriv. Muidugi on esmapilgul meestemaksu mõte ootamatu, imelik ja tavamõistuse seisukohast rumal, aga missugust radikaalset uut ideed poleks tema kaasaegsed naeruväärseks pidanud?

•• Talalaev: Ettepanek rõhutab, et kõikide meeste olemuses on olla naiste vastu vägivaldne. Ei tahaks kuidagi nõustuda, et on olemas nn mehe või naise olemus, millele kõik mehed-naised vastavad.

•• Põldsaar: Ma ei ole päris kindel, kas säärane seadus just oma soovitud tulemuse annaks. Äkki juhtub hoopis vastupidi? Mehed saavad meestemaksu makstes omamoodi indulgentsi, mis nendepoolse vägivalla juba ette ära vabandab. Raha sai ju makstud, miks mitte aeg-ajalt naisele peksa anda, muidu on raha päris maha visatud?

Kui Rootsi ühiskond paistab meestemaksu mõtet suhteliselt rahulikult võtvat, siis Eesti avalikkuses puhkeks säärase ettepaneku peale arvatavasti hüsteeria.

•• Järviste: Kas me oleme viimase kümne aasta jooksul kehtinud parempoolse poliitika ja retoorika poolt ajupestud? Et me ei taha grupiõigusi tunnustada? Ilmselt ei ole maksu idee välja pakutud tõsise kavatsusega ellu viia, pigem avaliku debati tekitamiseks: kas meestel on kollektiivne süü või mitte. Ja kui palju vägivald rahalises mõttes ühiskonnale maksma läheb.

•• Viik: Perevägivalla hinnasilt on konkreetne: mis see meditsiinikulude, turvakodude, kaotatud töötundide jm arvel maksma läheb. Lisaks emotsionaalne kulu. Et sa oled pidevas hirmus. Muide, idee autor põhjendas maksu veel sellega, et naised juba praegu maksavad väga ränka hinda oma madalama positsiooni eest ühiskonnas. Neil on madalamad palgad, neil on rohkem kodutöid, nad töötavad rohkem. Kuid naised teevad vähem tasustatud tunde ja nende tasustatud tundide eest saavad nad vähem palka kui mehed, saavad halvemat arstiabi, seal oli sada näidet.

Naised on ju juba maksustatud, nähtamatult – otseselt turusituatsioonist ei ole näha, et naine maksab, aga ta teeb seda. Meestemaks oleks tasakaaluks.

•• Läinud nädalal esitleti uuringut “Naised-mehed Eesti tööturul: palgaerinevuste hinnang”, millest selgus, et uuritud perioodil (1998–2000) moodustasid naiste palgad meeste palkadest 72,7%. Palkade erinevusest 8–9% oli uuringu autorite sõnul põhjendatav naiste ja meeste erineva tööjõu struktuuriga ning 20–21% ei leidnud põhjendust.

•• Järviste: Tsiteerin uuringut: “Eestis on 1/3 palgaerinevustest põhjendatud ja 2/3 põhjendamata.” See tähendab, et kolmandiku naiste ja meeste vahelise palgavahe põhjuseks on see, et naised teevad teistsugust tööd kui mehed – nad töötavad vähem, nende haridustase ja töökogemus on väiksem. Ülejäänud kahe kolmandiku puhul on tegu nn põhjendamata palgavahega, mille põhjuseks loetakse diskrimineerimist. Mehed on selgelt Eesti tööturul eelisseisus. Jällegi tsiteerides uuringut: “Sarnase töö ja isikutunnustega meeste palgad on 23% kõrgemad naiste palkadest. Hariduse mõju palgale on meestel suurem kui naistel. Laste arv peres vähendab naiste palka, aga ei mõjuta meeste palka. Ametites, kus töötavad peamiselt naised, on töötasud madalamad.”

Ma loodan, et naistel ei ole keeruline omi järeldusi teha, ehk siis järgmistel palgaläbirääkimistel küsida veerandi võrra suuremat palka, kui esialgu plaanitud, eelistada tööleminekut ülekaalukalt meeste kollektiivi või seista hea selle eest, et oma töökoha asutusse rohkem mehi palgataks, ja mis kõige olulisem – survestama oma laste isa haigete laste või imikuga koju jääma.

•• Põldsaar: Sattusin sel päeval kuulama Kuku raadio saadet “Vox populi”. Esitati küsimus: kas teie olete olnud situatsioonis, kus olete tööst ilma jäänud sellepärast, et eelistati naist, kes küsis vähem palka. Ja kuna ei helistanud keegi, kes sel teemal oleks rääkinud, tegi saatejuht kokkuvõtte: probleemi ei ole, tegemist on järjekordse pastakast väljaimetud pseudoprobleemiga. Ei eksisteeri naiste palgalist diskrimineerimist.

•• Järviste: Ometi on ju näiteks selles uuringus meie ühiskonnale nii armsas ja arusaadavas töö-andjate parempoolses keeles majanduslike argumentide abil ära seletatud, miks naiste diskrimineerimine on kahjulik, et siis, kui toimub diskrimineerimine, ei olda järelikult konkurentsivõimelised. Mida on teistes riikides tõestatud.

•• Ringmaa: Nägin Inglismaal tehtud vaimukat kampaaniat: kõigepealt oli kirjas ühe naise nimi, seal all tema palgatšekk, kus olid välja toodud mahaarvamised – tulumaks, sotsmaks jne. Ja siis oli “maks selle eest, et oled naine – 25%”. Juures oli lause: “Mõned maksud on ikka täiesti arusaamatud.”

•• Sel aastal said kaks naist prestiižika Nobeli preemia: Elfriede Jelinek kirjanduspreemia ja Wangari Maathai rahupreemia. Tervitame naisnobeliste!

•• Viik: Elfriede Jelineki esmane reaktsioon Rootsi meedia andmetel oli selline: “Kui sa saad sellise auhinna kui naine, siis sa saad selle ka just nagu naine ega saa piiritut rõõmu tunda.” Kuna sa saad auhinna ühe allasurutud grupi esindajana.

•• Põldsaar: Jelinek ei saa seda nautida, sest ta teab, et kõik arvavad, et see anti talle kui naisele. Ta ise võib ju arvata, et ta on hea kirjanik, aga ta teab, et teised arvavad, et see anti talle kui naisele.

•• Viik: Ükskõik, kuidas ta selle sai, kvoodinaisena või ei, ometi on sel täiesti hindamatu mõju kõigile naistele…

•• Põldsaar: …positiivne eeskuju tulevastele põlvkondadele!

•• Talalaev: Samas tahaks temas näha kangekaelset enesekindlust ja uhkust, mis ei laseks tekkida küsimusel, kas preemia anti talle kui naisele või kui väga heale kirjanikule.

•• Viik: Mitte ei saa aru, miks kõik need kvoodimehed – kes ainult sellepärast, et nad mehed on, saavad auhinnad – kunagi ei tunne, et neid on auhinnasaajate hulka kuidagi kvoteeritud.

•• Räni: Kas Juhan Parts oleks peaminister, kui ta oleks naine?

•• Ringmaa: Oma isikuomaduste poolest?