Rahvastikupoliitika alused

21.11.2003

I Visioon 'Eesti aastal 2030'

Jätkusuutlik iseseisev riik elujõulise rahvaga, kus igaühel on võimalused oma sünnipäraste eelduste väljaarendamiseks ja rakendamiseks. Valitseb tihe koostöö ühiskonna eri sektorite ning riigi ja omavalitsuste vahel rahvastiku jätkuva arengu eelduste kujundamisel. Töötuse tase on madal. Toimivad efektiivsed skeemid lasterohkete perede toetamiseks, raskustesse sattunute aitamiseks ja eakate elukvaliteedi tagamiseks. Sündimus on tõusnud, keskmine eluiga pikenenud, vägivaldsete surmade arv minimeerunud, sisse- ja väljarände saldo optimaalne. Sisserändajate kohanemis- ja lõimimismehhanismid toimivad tõhusalt, tagades ühiskonna stabiilsuse ja eestikeelse kultuuriruumi jätkuva arengu. Tulemuseks on rahva üldise kindlustunde ja aktiivsuse kasv.

II Rahvastikualased strateegilised eesmärgid

Käesolevaga määratletakse Eesti strateegilised (pikaajalised) rahvastikualased eesmärgid, mille saavutamiseks kavandatakse riiklikud meetmed ja koostatakse järk-järgulised tegevuskavad.

1. Saavutada sündimuse tõus taastetasemeni.

Taastetase on sündimuse tase, mis tagab rahvastiku taastootmise. Indikaatoriks on lastearv ühe viljakas eas naise kohta väljendatuna summaarse sündimuskordaja kaudu, mille väärtuseks peaks olema vähemalt 2,1.

2. Saavutada nii naiste kui ka meeste keskmise oodatava eluea ja keskmise aktiivse eluea tõus vähemalt Euroopa keskmise tasemeni.

Tõsiseim probleem on Eesti meeste keskmine oodatav eluiga, mis on 11.a. võrra lühem kui Euroopa Liidus keskmiselt (6 aasta võrra lühem Euroopa keskmisest), seda just noorte ja tööealiste meeste kõrge suremuse tõttu. Oluliseks kaasnevaks probleemiks on siin meeste tööjõuturult väljalangemine arvukate alkoholist, tööõnnetustest, liiklusõnnetustest ning vägivallast põhjustatud surmade ja töövõimetuse tõttu.

Lisaks keskmise oodatava eluea tõusule tuleb taotleda ka elukvaliteedi paranemist. Aktiivse ja puudevaba eluea tõus tähendab inimese iseseisva toimetulekuaja pikenemist, mil ta saab oma igapäevaelus hakkama ilma kõrvalise abita (hoolduseta). Eesmärgiks on saavutada Eesti vastavate eluea näitajate võrreldavus Euroopa keskmise tasemega samal ajahetkel.

3. Saavutada rahvastiku soodus soolis-vanuseline struktuur kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

Rahvastiku arengut takistab olukord, kus riigi, aga ka üksikute maakondade äärepiirkonnad on asustatud peamiselt eakate elanikega, kus maapiirkondades on ülekaalus mehed ja linnades naised; leidub piirkondi, kus hoolimata senisest integratsioonipoliitikast domineerivad mittekodanikud, kes pole Eesti ühiskonda veel piisavalt lõimunud ning mõnes piirkonnas valitseb strukturaalne tööpuudus.

Kõik Eesti piirkonnad peavad olema elamiseks sobivad igas vanuses, mis eeldab infrastruktuuride väljaarendamist tasakaalustatud regionaalpoliitika raames. Regionaalse tööpuuduse vähendamiseks tuleb suurendada aktiivsete tööturumeetmete osakaalu, sh. toetada kohalikul tasandil tööhõivet soodustavaid tegevusi.

III Eeldused

Eeltoodud eesmärkide järgimiseks vajalike meetmete ja tegevuste kavandamine ja rakendamine, nagu ka nende mõjude prognoosimine ja seire, on võimalik ainult teatud eeltingimuste täidetuse korral. Alljärgnevalt loetletakse põhilised neist:

a) Registrite ja andmebaaside korrastatus; statistiliste andmete hõlmavus, operatiivsus, metodoloogiline võrreldavus ja tõrgeteta ligipääsetavus selleks õigustatud isikuile. Mistahes riiklike otsuste langetamiseks ja nende mõju prognoosimiseks on vältimatu omada ammendavat ülevaadet nii riigi rahvastikulisest seisundist üldarvulises, vanuselises, soolises, etnilises, hariduslikus, terviselises, varalises, tööhõivelises, rändelises jne lõikes kui ka selle senisest ja ennustatavast dünaamikast. Selle saavutamiseks viiakse aastail 2004 - 2010 ellu Rahvastikuregistri kvaliteediprojekt;

b) Otsustamise teadmuspõhisus. Määratletakse rahvastikuteaduste koht Eesti teadussüsteemis ning tagatakse nende jätkuvus ja areng. Koordineeritakse riiklike otsuste ettevalmistamiseks vajalike rahvastikuteaduslike uuringute tellimine eri ametkondade poolt;

c) Seaduseelnõude eelhindamine nende võimaliku mõju seisukohalt demograafilisele olukorrale;

d) Demograafia-alane koolitatus. Riiklike otsuste rahvastikualaste mõjude prognoosimine ja hindamine eeldab otsuste ettevalmistajailt ja täideviijailt vähemalt asjaomaste põhimõistete ja -metoodikate tundmist. Selleks korraldatakse riigi- ja omavalitsusametnikele süstemaatiline koolitus;

e) Rahvusvahelised kontaktid ja informeeritus. Mitmed demograafilised protsessid ja suundumused Eestis on analoogilised teiste, eriti Euroopa riikide vastavate suundumustega. Lisaks sellele, süveneva globaliseerumise ning inimeste ja ideede liikuvuse tingimustes võivad meie rahvastikulisele seisundile avaldada mõju ka meist geograafiliselt ja kultuuriliselt kaugemal paiknevates piirkondades toimuvad demograafilised protsessid ja nende mõjutamiseks tehtavad sammud. See nõuab pidevat infovahetust toimuvate protsesside ja kavandatavate meetmete kohta rahvusvaheliste institutsioonide ja koostöövõrgustike kaudu ning võrdlevuuringute teostamist;

f) Üldsuse mõistev häälestatus. Mingeid poliitilisi meetmeid, eriti kui need on kavandatud mõjutama kogu rahvastikku hõlmavaid protsesse, ei saa edukalt rakendada üldsuse ükskõiksuse või teadmatuse korral. Eesti rahvastikuliste väljavaadete parandamiseks tuleb riiklikult kaasa aidata üldise pere- ja lastekeskse häälestatuse kujunemisele ning riskikäitumise (sh. terviseriskikäitumise) vähenemisele ühiskonnas;

g) Finantseerimise ja tulemuslikkuse hindamise selgus ja koordineeritus. Demograafilist mõju avaldavaid samme tehakse eri ametkondade kaudu, lisaks riiklikele on siin oluline osakaal kohalike omavalitsuste tegevustel ning tõenäoliselt kasvaval määral ka vabatahtlikel kodanikeühendustel. Võimalikult ammendava üldpildi saamiseks tuuakse alates aastast 2005 riigi- ja kohalikes eelarvetes ning nende täitmise aruandeis eraldi tulemusvaldkonnana välja demograafiliste protsesside mõjutamisele, sh ühiskonna integratsioonile, suunatud ressursid. Samalaadset informatsiooni koondamist ja avalikustamist eeldatakse ka kodanikeühenduste katusorganisatsioonidelt.

IV Prioriteetsed meetmed peaeesmärkide saavutamiseks

Alljärgnevalt määratletakse prioriteetsed rahvastikupoliitilised meetmed, mis detailselt töötatakse välja ja rakendatakse aastail 2004-2007, liikumaks eeltoodud peaeesmärkide poole. Kuna tegemist on mitut valdkonda hõlmavate horisontaalsete meetmetega, toimub nende väljatöötamine ja rakendamine eri valdkondade eest vastutavate riiklike institutsioonide koostöös, mida koordineerib Rahvastikuministri büroo. Kuna rahvastikualased protsessid on pikaajalised ja nende mõjutamiseks mitmed meetmed on komplekssed ning aja- ja ressursimahukad, siis jätkatakse neid ka järgnevas rahvastikupoliitika elluviimise etapis pärast 2007. a.

1. Üldised meetmed eesmärkide saavutamiseks

a. Rahvastikupoliitika eelduste rakendamine (vt III peatükk);
b. Perekesksete väärtuste kujundamine ühiskonnas;
c. Soodsa keskkonna kujundamine töö- ja pereelu paindlikuks ühildamiseks, perekeskse töökeskkonna loomine ja hooldamist vajavate pereliikmete päevahoiuvõimaluste avardamine;
d. Terviseteadlike hoiakute kujundamine ühiskonnas, inimestele igapäevase terviseteadliku valiku võimaldamine, tervislike eluviiside (sh reproduktiivtervise säästmise) propageerimine ja õpetamine, sportimise- ja vaba aja veetmise võimaluste avardamine ning riigipoolne toetamine.

2. Meetmed sündimuse suurendamiseks

a. Sündimust toetavad meetmed, mis tagavad väikelapse hooldusel nii majandusliku toimetuleku kui kindlustunde perele;
b. Riiklike toetuste, sh. peretoetuste süsteemi ümberkujundamine, eesmärgiga tõsta selle efektiivsust ja sihipärasust, sh. majanduslikesse raskustesse sattunud lastega perede toetamine riigi ja omavalitsuse poolt;
Alternatiiv SM-i komisjoni liikme poolt: Riiklike peretoetuste süsteemi arendamine ja täiendamine;
c. Eelduste kujundamine lastega perede elukvaliteedi tõusuks ja majanduslikuks toimetulekuks - lastehoiu võimaluste arendamine (lasteaedade võrgu arendamine, perepäevahoid), kõigi laste tervisekaitse, tasuta ravi ja soodusravimite kättesaadavus;
d. Riigipoolne toetus viljatusraviga seonduvate kulutuste kompenseerimisel.

3. Meetmed oodatava eluea pikenemiseks

a. Vägivaldsete surmajuhtumite vähendamine ennetusmeetmete toel;
b. Vägivalla, sh. pere- ja koolivägivalla vähendamine läbi nõustamis- ja rehabilitatsiooni teenuse laiendamise;
c. Tervisehäirete ennetamine, varajane avastamine ning kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine;
d. Vanemliku hoolitsuseta laste hooldamise süsteemi arendamine eesmärgil, et võimalikult paljud lapsed kasvaksid perekondades;
e. Kompleksse alkoholipoliitika väljatöötamine, alkoholiga seotud elutervete väärtushinnangute propageerimine, alaealistele alkoholimüügi üle kontrolli karmistamine;
f. Narkootikumidevastase poliitika parem koordineerimine, ennetustegevuse ja rehabilitatsiooni tõhustamine
g. Eakate sotsiaalse kaasatuse soodustamine ning võrdsete võimaluste edendamine ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks.

4. Meetmed soolis-vanuselise jaotuse ühtlustamiseks

a. Regionaalpoliitilised meetmed infrastruktuuride ühtlasemaks jaotumiseks ja piirkondliku tööhõive suurendamiseks kogu riigi territooriumil;
b. Haridussüsteemi arendamine kvalifitseeritud tööjõu piisavuse tagamiseks kõigis regioonides, kvalifitseeritud spetsialistide sisserände (sh. eesti päritoluga, kuid Eestist lahkunute naasmise) soodustamine;
c. Eesti keele-, kultuuri- ja ühiskonnaõppe laiendamine ja süvendamine saabujate integreerimiseks.