|
Eesti II Noorsootöö Foorumi lõppdokument Meie, Eesti II Noorsootöö Foorumil “Tegude aeg” osalejad, LÄHTUDES
· “Eesti noorsootöö kontseptsioonist” ja “Eesti
noorsootöö arengukavast aastaiks 2001-2004”; TEADVUSTADES · noorte osaluse tähtsust ühiskonnas; · noorte teavitamise ja nõustamise süsteemi arendamise vajadust; · kohaliku omavalitsuse ja noorte- ning noorsootöö ühingute otsustavat rolli noorsootöö teostamisel, ANNAME TEADA: 31. oktoobril ja 1. novembril 2002 kogunes Tallinnas ligi 250 noortepoliitika ja noorsootöö arendamisega seotud eksperti erinevatelt tasanditelt ja sektoritest Eesti II Noorsootöö Foorumile “Tegude aeg”. 1. aprillil 1999 jõustus “Noorsootöö seadus”, mis määratleb noort kui 7 kuni 26 aastast isikut. Sama aasta sügisel, Eesti I Noorsootöö Foorumi järel, alustati erinevate huvigruppide koostöös dokumentide “Eesti noorsootöö kontseptsioon” ja “Eesti noorsootöö arengukava aastaiks 2001-2004” väljatöötamist. Need kiideti Vabariigi Valitsuses heaks juulis 2001. Kontseptsiooni kohaselt tähendab noorsootöö noorele arendavaks tegevuseks tingimuste loomist väljaspool tasemeõpet, perekonda ja tööd. Eesmärgiga teadvustada noorsootöötajatele praktilise tegevuse korrastamise ja hoogustamise vajadust, algatas Haridusministeerium Eesti II Noorsootöö Foorumi “Tegude aeg” protsessi. Selle käigus:
Eesti II Noorsootöö Foorumi “Tegude aeg” raames toimunud arutelude tulemusena kujunes kaks peamist prioriteeti:
Prioriteedid aastateks 2003-2004 noorsootöö kaheksas valdkonnas on esitatud dokumendi lisas. Noorsootöö kontseptsiooni, arengukava ja tegevuskavade näol on erinevate huvigruppide kokkuleppena olemas süsteemne alus noorsootöö teostamiseks Eestis. Püsivate ning kvaliteetsete tulemuste tagamiseks on vajalik poliitiline tahe valdkonna väärtustamiseks kõigil tasanditel. Kutsume Eesti avalikkust ning poliitikuid üles teadvustama ning väärtustama olulisimat ressurssi Eesti tuleviku kujundamisel – noori kultuurikandjaid!
Lisa
Erinoorsootöö: · arendada erinoorsootööd õppeasutustes koostöös erinevate institutsioonidega.
· käivitada üleriigilised uuringud, et selgitada huvialaharidust võimaldavate struktuuride ja sisu vastavust vajadustele; · välja töötada huvialahariduse strateegiline arengukava riiklik programm ning finantseerimise alused ja vastav regulatsioon.
· tagada maakondlike teabe- ja nõustamiskeskuste plaanipärane riiklik rahastamine kvaliteetse teenuse osutamiseks.
· viia läbi uuring noorsootööalase koolituse seisukorrast riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning kolmandas sektoris.
· finantseerida noorte tervistava ja arendava puhkuse programmi stabiilselt riigieelarvest alates 2003.a. · toetada jätkuvalt õppursporti riigieelarvest.
· luua noorte töökasvatuse seadusandlik baas ja teadvustada seda toimiva võrgustiku kaudu; · välja töötada jätkusuutlik tööhõivekeskuse mudel ja hõlbustada koolituse ning töövahendusalase informatsiooni kättesaadavust noorte sujuvaks integreerimiseks tööturule.
· soodustada noorte kultuuride vahelist õppimist läbi info ja koolituse noortele ja noorsootöötajatele ning rakendada optimaalselt rahvusvahelist noorsootööd toetavaid tugistruktuure.
Noorsootöö struktuurid ja noorte osalus: · töötada välja noorsootöö riigieelarvelise finantseerimise alused ja kord kohaliku tasandi struktuuride loomiseks, arendamiseks ja toimimiseks (rakendumine alates aastast 2004). Peame oluliseks, et erinevate tasandite ja sektorite noorsootööga seotud institutsioonid ja isikud peavad eeltoodud prioriteete silmas noorsootöö teostamisel.
|